Õppetöö korraldus

Õppe- ja kasvatusprotsess toetab lapse tervislikku eluviisi, pakub laiemaid arenguvõimalusi ja on suunatud lapse koolivalmiduse kõrge taseme saavutamisele. Laste arengu suunamine ja toetamine on süsteemne: toimub lapse arengu jälgimine ja analüüsimine, tegevuse planeerimine, protsessis osalevad meeskonnana, aktiivselt kõik lastega seotud spetsialistid – rühmaõpetajad, õpetajaabid, muusikaõpetaja, logopeedid. Lasteaias on välja töötatud ja kasutusel ankeet-küsimustik lastevanemate arenguvestluste läbiviimiseks, mis aitab individuaalses töös lastega. Lapsevanematele antakse tagasisidet lapse arengust 2 korda aastas lapse arengu kaartide „Lapse arengu tase“ kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestatakse laste eripära:

• laste arenguvajadusi vastavalt vanusele:

- alla kolmeaastasele lapsele võimaldatakse rohkem mänguaega;
- aiarühmades on suurem kaal õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevustel;

• lapse terviseseisundit:

- kui lasteaias käib tervisehäiretega laps, temale koostatakse individuaalse päevakava, arvestades lapse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust;
tervisehäiretega lapsel võimaldatakse uneaega tema soovi põhjal.

Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi lõimides tegevusi, valdkondi ja teemasid.

Arvestades laste keskendusvõimet ning tähelepanu lähtuvalt laste vanusest on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse kestus:

• 1-3aastastel lastel 10-15 minutit;
• 3-5aastastel lastel 25 minutit;
• 5-7aastastel lastel 35 minutit.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:

• Mina ja keskkond;
• Keel ja kõne;
• Eesti keel kui teine keel;
• Matemaatika;
• Kunst;
• Muusika;
• Liikumine

Õppetegevuse valdkond	Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna sisu	Tundide arv nädalas
		1 – 3 aastat	3 – 5 aastat	5 – 7 aastat
Mina ja keskkond	Vaatlemine ja uurimine	2	2	3
Keel ja kõne	Kuulamine, rääkimine	2	3	3
	Kirjutamine ja lugemine		2	3
Eesti keel kui teine keel	Kuulamine, mängud, rääkimine, suhtlemine		2	2
Matematika	Arvutamine ja võrdlemine, konstrueerimine	1	1	2
Kunst	Joonistamine, voolimine, kleepetöö, käsitöö	2	2	2
Liikumine	Liikumistegevus	2	2	2
Muusika	Kuulamine, laulmine, liikumine, mängud	2	2	2

 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel arvestatakse rühma päevakava, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetajate kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

• Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel toimub tegevuste kavandamine 01. septembrist kuni 31. maini.
• Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine toimub nädala kaupa.
• Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi üksteisega lõimitult mängulise õppe kaudu.

Nädala planeerimisel kavandatakse õpetajate poolt põhitegevusi, mille kaudu omandavad lapsed uusi teadmisi ning lõimitud tegevusi, mille kaudu korratakse eelnevaid teadmisi. Teema valikul on õpetajatel vabadus valida loov lähenemisviis nädala planeerimiseks pädevusi arvestades. Tegevuste kordade arv nädalas on pedagoogilise nõukogu otsusega kinnitatud, õpetajatel on vabadus otsustada milliste tegevuste kaudu nädala jooksul eesmärke saavutatakse. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Suvisel perioodil, 01. juuni- 31. august, ei toimu lasteaias tegevuste kavandamist. Toimub eelnevate teadmiste kordamine õuetegevustes.

Nädalaplaan

Õppetöö kavandamine on laste süsteemse ja järjepideva arendamise aluseks ning see toimub nädalaplaani alusel, mis on koostatud lasteaia õpetaja poolt õppekavast lähtuvalt.
Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi teemaõppe kaudu, rühmaõpetajal on vabadus valida temaatikat, mille kaudu tegevusi kavandada ja teadmisi omandada. Õpisisu on jagatud tegevuste kaupa.
Lasteaias käsitletakse ainetevahelisi seoseid tegevuste lõiminguna. Lõiminguna mõistetakse kavandamisel seoseid teema ja nädala lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes.

Tugiteenused

Lapse arengu jälgimine ja sellest lapsevanemale tagasiside andmine.

Lapse individuaalse arengu jälgimine on osa igapäevasest õppe-ja kasvatusprotsessist, mille käigus kogutakse informatsiooni lapse arengu erinevatest valdkondadest. Selgitatakse välja lapse baasoskused/teadmised, tema tugevad küljed ja toetutakse nendele oma igapäevatöös.

Kõikide laste arengut kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse kord aastas ning tulemused fikseeritakse laste arengulehtedel. Erinevatel meetoditel kogutud informatsioon koondatakse arengumappi, mis on aluseks lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimisel. Vajadusel sõlmitakse kokkulepe arendustööks õpetaja ja lapsevanema vahel.

Põhimõtted:

• lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused;
• lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt;
• arengu kirjeldamisel, analüüsimisel ja hindamisel peetakse silmas lapse arengut tervikuna;
• hindamise meetodite valikul lähtutakse lapse individuaalsetest vajadustest ja arengutasemest;
• laste arengu hindamisprotsessi kaasatakse lapsevanemad.

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted.

Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.

Erivajadusega lapse koolieelse arengu toetamiseks toimub tihe koostöö perekonna, lasteasutuse ja vajadusel eriala spetsialistide (meditsiinitöötajad, psühholoog, logopeed vm.) vahel.
Erivajadusega lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, milles osalevad rühmaõpetajad, õpetajaabi, muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed, juhtkonnaesindaja, lapsevanemad.
Logopeed selgitab kord õppeaastas laste kõne, tajude, tähelepanu, motoorika, mälu ja mõtlemise arenguga seotud iseärasusi ning annab soovitused, kuidas lapsega edasi toimida. 
Andekate laste arengu toetamiseks kasutab õpetaja lapse arendamiseks õppekava järgmist raskusastet, valides lapsele õppetegevuseks jõukohast ja huvipakkuvat materjali.
Õpetaja teavitab ja annab soovitusi lapsevanemale lapse võimetest, suutlikkusest, annab nõu mil viisil annet edasi arendada.
Erineva kultuuritaustaga lapsevanematel (usk, teine rahvus) soovitavad õpetajad tutvustada oma pere eelistusi ja kombeid.

 

 

 

 

Lehekülge haldab:

Olga Kraus, Lasteaed Kelluke direktori asetäitja majandusalal

6 413 288, [email protected]