Jüriöö park

Jüriöö park on rajatud Tallinna kõrgeimasse piirkonda, 55 meetrit üle merepinna asuvale Sõjamäe kõrgendikule. Piirkonna nimi viitab siin kunagi toimunud ajaloosündmustele. Renneri-Hoeneke kroonika järgi peeti 14. mail 1343. aastal Sõjamäel, praeguse Jüriöö pargi maa‑alal maha otsustav lahing Liivi ordumeistri von Dreilebeni raudmeeste ja eestlaste maleva vahel. Nõukogude okupatsiooni aastail ei osanud enamik tallinlasigi seostada Leningradi maantee äärset Sõjamäge ajaloolise Jüriöö ülestõusuga.

Jüriöö pargi rajamist iidsele Jüriöö ülestõusu (1343) lahinguväljale Sõjamäe hiie nime all alustati Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel juba 1935. aastal. Kavandikonkursi võitis arhitekt Johannes Ostrati töö, mille järgi oli Sõjamäe hiie keskne koht 130 meetri kõrgune tuletorn „Tulila”, kus igavese tule juures pidid toimuma pidulikud pärgadepanekud ja teised tähtsad sündmused.

1936. aastal istutati Sõjamäe hiide esimesed nimelised tammed, aasta hiljem oli neid juba 22. Teiste nimekate riigi‑ ja ühis­konna­tegelaste seas istutasid oma tamme ka riigivanem Konstantin Päts, sõjaväegede ülemjuhataja Johan Laidoner ja eksriigivanem Jaan Tõnisson. Mitmesuguste muude pakiliste tööde tõttu vaibus haljastustöö Sõjamäel enne 1940. aastat, senitehtu aga hävis järgnenud sõjas.

1950. aastatel ehitati Sõjamäe ümbrusesse rohkesti ilmetu arhitektuuriga tööstus­hooneid. Uus Leningradi maantee kavandati otse läbi hiie. 24. oktoobril 1960. a Õhtulehes avaldatud artikli järgi oli Sõja­mäel selleks ajaks säilinud vaid üks viie meetri kõrgune tamm. Seda trööstitut keskkonda asus 1960ndate teisel poolel korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu‑uurimise ring. Initsiaatoriks oli teenekas kodu‑uurija Karl Laane. Käestlastud territooriumi puhastamine ja uute puude istutamine nõudis hoolt ja vaeva. Tänu kodu-uurijatele mitte ainult ei tekkinud väike pargike Sõjamäele, vaid hoiti ära ka tööstuse ulatuslik laiendamine sellele maa-alale.

Nüüdseks on Jüriöö pargis olemas mälestus­märgid, mis tähistavad meie riigi ajaloo olulisemaid etappe. Jüriöö ülestõusu tähistab maasse löödud mõõk ja mälestuskivi, Vabadussõja monument „Vabadussõja võitlejatele” ja II maailmasõda monument „Kõigile eestlastele Teises maailmasõjas”.

Jüriöö pargis tähistatakse järgmisi traditsioonilisi üritusi:

Tartu rahu aastapäev 2. veebruaril,

Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril,

jüripäev 23. aprillil,

võidupüha 24. juunil,

esivanemate ja kangelaste mälestuspäev ja

vana aasta lõppu 31. detsembril.

Järgides esimese Eesti vabariigi ajal kavandatut, on lisaks pidulike sündmuste tähistamisele taastatud ka tammede istutamise traditsioon ja kavas on taaselustada sõjaväeparaadide pidamine Jüriöö pargis. Lisandunud on ka uusi traditsioone.

Vaata lisaks: http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/jurioo-park

 

 

 

Viimati muudetud: 18.10.2016