Kadrioru barokkpargi taastamine

LOSSI JA PARGI RAJAMINE

Pilt nr 1. Kadrioru plaan ca 1750 a.

Välizhurnaali andmetel siirdus 21. juulil 1718 Tallinna reidile saabunud Peeter I oma majakesse metsasalus (praegune Peetri maja) ja mõõdistas järgmisel päeval 22. juulil koos oma uue arhitekti Niccolo Michettiga kohad, kuhu rajada loss ja aed.

Ansambel asub looduslikult suurepärases kohas, paiknedes mere poole langeval kolmetasandilisel rannamadalikul, kuhu klindi paekihtide vahelt immitsevad survelised veed e. allikad, toitmaks ala periooditi rohke veega.

Aiakunsti ajaloos on barokkpark oma olemuselt äärmuseni stiliseeritud jõemaastik, kus selle iga üksik element (nii elus - kui eluta loodus) allutatud ühtsele tervikule, mida valitses valitseja (Louis XIV ja Versailles`, Peeter I ja Kadriorg ning veel mitmed omal ajal rajatud pargiansamblid Peterburis ja selle lähistel).

22. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd, loetakse Kadrioru barokse lossiansambli sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed. Viimane asub kahel tasapinnal, selle ülemises osas paiknes ajalooliselt miraashitiik, mis hiljem Presidendilossi ja aia rajamise aegu 1936 - 38. aastatel likvideeriti. Ülemise aia alumisel tasandil (pilt nr 2) paikneb lilleaed, mida piirab tagant s.o nõlvalt miraashisein koos veekaskaadiga ning külgedelt kaetud teed koos väravatega, mis omakorda avanevad baroksest lilleaiast puuderohkesse metsaparki viivale Kadrialleele ja lossi majandustsooni suunduvale Kaarnaalleele.


Pilt nr 2. Ülemise aia alumine tasand.

Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena lossi ette, oli ümbritsetud kanalist, pügatud puude ridadest, samuti pügatud seintest ja kaetud teedest. Aed ise on olnud suletum ja intiimsem kui kutsuv ja avatud lilleaed. See sisaldab rohkelt väiksemaid purskkaeve ja 8-9 m joaga peapurskkaevu aia telje lõpetusel. Alumise barokse aia territooriumil olnud kanalitesüsteemid ja purskkaevude kohad täideti 30. aastatel ning sellele istutati 30 - 40.a. tihe lehtpuupuistu.

 

BAROKKPARGI ERI OSAD


Pilt nr 3. Barokkaia plaan.

Lilleaed

Ülemise aia alumisel terrassil - lossi ja presidendiaia vahelisel platool asub parterite ala nn Lilleaed. Parter on reeglina kõige esinduslikumalt kujundatud avatud ruum lossi lähiümbruses - parempoolne ja vasakpoolne parterpeenar. Kadriorus olid kasutusel "hakitud parterid", milles kasutati vene kombe kohaselt täitematerjalina surnud materjalide kõrval rohkesti lilli. Parterite ala kulmineerus kaskaadi ning grotiga, mis eraldas ülemist terrassi.

Alumine aed

Kadrioru lossi ette jääb Alumine aed. Alumist ja Ülemist aeda ühendab omavahel lossi läbiv visuaalne telg. Alumine aed on prantsusepäraselt tasapinnaline, jaotatuna telgede abil mitmeks erinevaks tsooniks. Lossi ette jääb samuti parterite ala, millele järgnevad lossist kaugenedes bosketid. Bosketid on suletud ruumid, mis võimaldasid külastajatel privaatselt eralduda nn rohelistesse kabinettidesse, mis olid dekoreeritud purskkaevude ning skulptuuridega. Alumise aia raamistiku moodustasid pügatud seinad, kaetud teed ning kanalid. Kuna pargi territoorium kannatas liigniiskuse all, siis juhiti drenaaziveed regulaarsetele parkidele iseloomulikesse kanalitesse. Kadrioru regulaarpark on just oma loodusliku asukoha ja eelduste pärast läbi põimunud erinevate regulaarparkidele iseloomulikest kujundusvõtetest.

Pargis on viimaste aastate jooksul läbi viidud terve rida arheoloogilisi väljakaevamisi, mille tulemusena on fikseeritud ajalooliste 18. sajandi algusest pärinevate kanalite, purskkaevude ning kaskaadi täpne asukoht ning oletatav konstruktsioon. Kadriorul on olnud õnne - barokne struktuur on maapõues säilinud ja kinni aetud ning täidetud, mitte hävitatud, nagu see juhtus Euroopas enamike barokkstiilis parkidega, kui moodi tuli maastikuaed (meil ka inglise pargiks nimetatud stiil).

Väljakaevamistel saadud informatsiooni ära kasutades on võimalik küllaltki täpselt ennistada ajalooline ruumistruktuur, avatud - suletud alade vahekord, teedevõrk, arhitektuursete detailide asukohad. Loomulikult saab seda siiski pidada üksnes ajaloolise kujunduse interpretatsiooniks, mis on aga ka maailmapraktikas aktsepteeritud, nagu seda on kinnitanud ka UNESCO Ajalooliste Parkide Assotsiatsiooni president Robert de Jong. Kadriorul on olnud õnne ka selles osas, et Peterburis on säilinud palju originaalinformatsiooni (jooniseid ja nimekirju materjalide ning taimede loeteludega).

Vastavalt Tallinna Kommunaalameti tellimisele on valminud Kadrioru pargi alumise aia e. regulaarosa tehniline projekt. Projektiga luuakse restaureeritava Kadrioru lossiga orgaaniliselt ja visuaalselt seotud terviklik territoorium. Territoorium on valve all, siin on võimalik korraldada kontserte. Alumise aia lõpetab poolkaarjas paviljonidega kolonnaad. Siia on planeeritud ka väike lokaal, siin saab korraldada näitusi ja palju muud. Kadrioru park muutub rekonstrueerimise käigus kindlasti veelgi kultuurilembesemaks.

Käesolev projekt näeb ette barokse regulaarpargi taastamist vastavalt tehtud ja teoksil olevatele arheoloogilistele kaevamistele.

Ajalooliselt oli ülemine lilleaia territoorium piiratud külgedel paiknevate treppide ja kaetud teedega, olles samas visuaalselt avatud ja kutsuv. Selle pargi alumine aed seevastu oli välispilkude eest varjatud, intiimsem, kuid avatud igale jalutajale. Samadest printsiipidest on lähtutud ka kõnesoleva projekti koostamisel.

Käesolevaks ajaks on lilleaed taastatud. Selle kogupindala on 6825 m2, millest lilleistutusega parterpeenraid on 1240 m2, jalutusteid 5304 m2, purskkaevude ja basseinide alune pind 281 m. Lilleparterite servadesse on ääristavaks hekiks istutatud 73000 pukspuud ning täidetud 30000 suvelille ja 96 madalakasvulise roosiga. Samuti on parteritesse istutatud 47 kadakat.

Nii alumisele kui ülemisele aiale on projekteeritud piirded suunamaks inimeste käigusihte. Piirded on madalad, ca 90 cm kõrgused. Vajaduse korral on võimalik territoorium sulgeda piiretes paiknevate väravatega. Alumisse aeda rohelistesse nissidesse on planeeritud pingid ja skulptuuride alused. Alumise aia poolkaarja lõpmiku kolonnaadi piiril paiknevad nn. kõverad galeriid, mille haardes, tsentris paikneb 8 - 9 m kõrguse joaga purskkaev, sama telje teises otsas paikneb lilleaia kaskaad. Paralleeltelgedel paiknevad purskkaevud diagonaalteede lõikepunktis. Kõikide arhitektuursete detailide kujundamisel on lähtutud ajaloolistest arhiivimaterjalidest, arheoloogilistest leidudest ning ka analoogiatest. Pargis on välja kaevatud lilleaia kaskaadi alusmüürid koos alumise astme ja osaliselt selle ees paiknev bassein, erinevate tugimüüride ja trepirinnatiste pinnases säilinud osad, suur osa alumise aia drenaazikanalist koos sillakestega, osa suure purskkaevu basseinist, samuti alumises aias.

Regulaarpargi projekt näeb ette ka minimaalselt vajaliku valgustuse, mis looks jalutajatele turvatunde. Valgustatakse tähtsamaid "liiklussõlmi" ning väravad, pääs sildadele ja tähistatakse olulisemaid arhitektuurseid detaile, nagu veesõlmed (purskkaevud, kaskaad), miraazisein, tugimüürid. Regulaarpark paikneb korralikult valgustatud Weizenbergi tänava ääres, pargi teisel küljel paikneb samuti barokne, kuid mõnikümmend aastat hiljem rajatud Luigetiik oma ümbrusega ning valgustatud alleedega looduspark. Ka pargis paiknev loss on valgustatud.

Rekonstrueeritud Kadrioru barokkpargi lilleaed (itaalia barokk) avati külastajatele 22. juulil 2000.


Pilt nr 4. Rekonstrueeritud barokkpargi lilleaed.

 

 

 

Viimati muudetud: 18.10.2016