Kanuti aed

Kuni 19. sajandini oli pargi kohal veega täidetud vallikraav. Keskaegse linnaplaani rekonstruktsioonil on sellel kohal märgitud oja (sks Schilpesgraven). 1866. aastal andis Tallinna linn praeguse pargi territooriumi rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama siia avaliku suveaia, ja sestsaadik on haljasala tuntud Kanuti aiana. 19. sajandi lõpul peatus siin mitu Tallinna külastanud rändtsirkust ja hiljem, kahe maailmasõja vahel, tegutses pargis lõbustuspark ning jalgrattalaenutus.

Praeguse Vene Kultuurikeskuse asemel asus alates 1913. a kino Grand Marina (hiljem Ars), mis oli asutamise ajal suurim kino kogu tsaariimpeeriumis. Pärast Teist maailmasõda ehitati mahapõlenud Grand Marina müüride asemele stalinistlikus stiilis punalipulise Balti laevastiku ohvitseride maja (valmis 1953) ja ka park sai tollele ajastule omase neoklassitsistliku ilme.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist muudeti ohvitseride maja Vene kultuurikeskuseks ja ka park kujundati ümber. Aeda istutati rohkelt toonast moepuud − paplit. 2002. a paigaldati parki F. Dostojevski mälestussammas (kujur Valeri Jevdokimov). 2008. a rajati parki purskkaev Mare Mikofi skulptuuriga „Poisid vihmavarjuga”. 2007. a sügisel kasvas pargis koos sireli­sortidega 25 erinevat puit­taime. Kanuti aed on 2004. aastast vanalinna piirava haljasvööndi osana riikliku looduskaitse all.

Vaata lisaks: http://et.wikipedia.org/wiki/Kanuti_aed

 

 

 

Viimati muudetud: 18.10.2016