Kompostimine

Linnaaianduses on võrdselt olulised nii kasvamine, kui ka kõdunemine. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.

Kompostimine on on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:

  • kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
  • kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
  • kompostimine on üks lihtsamaid viise, kuidas hoida keskkonda puhtana ning tekitada palju vähem prügi

Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (6. jagu), võib elamumaal vajaliku ruumi olemasolul toidujäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid kompostida. Oluline on arvestada, et tidujäätmeid võib kohapeal kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia-ja haljastusjäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Aia- ja haljastusjäätmeid saab linnaelanik üle anda jäätmejaamades. Ühelt toojalt võetakse päevas tasuta vastu kuni kuus 100-liitrilist kotitäit aia- ja haljastusjäätmeid. Maksumuse kohta saate informatsiooni küsida jäätmejaamade operaatoritelt.

Kompostimise liikidest ja soovitustest soovitame lugeda Kompostiljon.ee veebist.

Biolagunevate jäätmete käitlusest vaata lähemalt siit.

Viimati muudetud: 14.08.2019