Kopli kalmistupark

Kopli kalmistu rajati Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistuna 1774. a, kui Vene keisrinna Katariina II ja senati 1772. a ukaasiga keelati surnute matmine kirikute juurde ja elamute lähedusse. Kunagise kalmistu idaosa kuulus Oleviste ja lääneosa Niguliste kogudusele. Esimesena maeti Kopli kalmistule 16. oktoobril 1774. a Taani päritolu maaler Hildebrand Hildebrandsen.

Kopli kalmistupargil on suur kultuurilooline väärtus, kuna siia on maetud palju tuntud isikuid. Kalmistu oli kasutusel kuni 1927. aastani, 1941. aastal see riigistati ja plaaniti matmiseks sulgeda, ent II maailmasõda lükkas otsuse teokstegemise edasi. 1950. a kalmistu suleti ning 1951. a muudeti ala pargiks.

1993. aastal võeti Kopli kalmistu looduskaitse alla. Haruldastest puudest kasvavad pargis vanade isenditena valge mänd ja hariliku jalaka kultivar „Pendula”, see on ainuke Tallinna haljastuses kasvav isend. Pargis on ka alpi ja siberi seedermändi. Märkimisväärne on u 350‑aastane tamm, mis oli seal kasvanud juba enne kalmistu rajamist. Parki on ehitatud purskkaev.

 

 

Viimati muudetud: 11.01.2017