Korduma kippuvad küsimused

1. Korteriühistutele on eraldatud maad minimaalselt, mistõttu jäätmemahutitele ei ole ruumi.

Vastus: jäätmehoolduseeskirja  alusel tohib korterelamute juures, kus on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosavalitsuse loal ja tingimustel.

Ruumikitsikusest hoolimata leitakse ju lahendused, kuidas mahutada ära parkivad autod. Jäätmete kogumine kuulub elamu teenindamise vahetute ülesannete hulka ja see tuleb lahendada prioriteedina.

Üldiselt on ühistutele maa eraldatud ikka ühistu enda taotluse alusel, väiksema teenindusmaa eest tuleb maamaksu vähem tasuda, küllap see ongi põhjus, miks seda maad nii vähe on.

Ühe lahendusena võib koopereeruda ka naaberkinnistuga ja leida kahe või miks mitte ka enama kinnistu peale maaala ühismahutite paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks.

2. Tahaksin ehitada jäätmemaja, aga kuidas saada ehitusluba? Maaeralduseta ju ehitada ei saa.

Vastus: kerge ning vundamendita jäätmemaja ehitamiseks ei ole vaja maaeraldust ega ehitusluba. Piisab linnaosavalitsuse loast ja tingimustest. Kui otsustatakse aga kapitaalse ehitusvariandi kasuks, tuleb toimida vastavalt linna ehitusmäärusele.

3. Vanalinnas ei ole ruumi tavaliselegi jäätmekonteinerile, kuhu panna veel mahutid paberi või biojäätmete jaoks?

Vastus: Alati tuleb toimida vastavalt tegelikule olukorrale. Jäätmete koguhulk ei muutu kui lisatakse paberi- või biojäätmete konteiner, seega saab vähendada segaolmejäätmete konteinerite hulka ja suurust. Kogudes ka pakendid eraldi ja viies need avalikesse pakendikonteineritesse, jääb segaolmejäätmeid üsna vähe järele. On selge, et vanalinnas tuleb otsida paindlikke lahendusi, nt jäätmekottide kasutamine seal, kus see on põhjendatud. Jäätmehoolduseeskirja kohaselt ei ole vanalinnas ühistutele biolagunevate jäätmete eraldi kogumine kohustuslik, välja arvatud mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus biolagunevaid jäätmeid tekib vähemalt 25 kg nädalas (nt restoranid, toitlustusasutused jms).

4. Paberikonteiner pannakse tihti põlema, kes peab kandma kahjud?

Vastus: Sellised probleeme esineb, kuid siiski pole see igapäevane ega ole ka muutunud üldiseks probleemiks. Vandaalitseva möödakäija eest ei ole kaitstud ka majaaken, kuid ega seepärast keegi akendest ei loobu. Jäätmemahuti eest vastutab jäätmevaldaja. Kindlasti aitab sellise probleemi puhul jäätmemaja ehitamine või konteineri lukustamine. 

5. Meie ühistu on väike ja ahjuküttega. Inimesed on vaesed, ei telli ajalehti. Olemasolev paber põletatakse küttekolletes, et saada sooja. Vanapaberikonteinerisse ei ole midagi panna. Miks pean selle tellima?

Vastus: vanapaber on väga hea taaskasutusväärtusega, võrdluseks võib öelda, et 1 tonn ümbertöötlemisse suunatud vanapaberit päästab 17 puud. Paberit võib kasutada tule süütamiseks, kuid väga palju tekib ka sellist paberit, mis tule alustamiseks ei sobi nt reklaamlehed, ajakirjad jms klantspaber.

Kui vanapaberi jaoks eraldi konteinerit rentida siiski ei soovita võib sellisel ühistul olla keldris või kusagil mujal kokkulepitud kohas kast paberi kogumiseks ning kogunenud vanapaber vastavalt vajadusele vedajale üle anda. Selliselt toimides tuleb ühistul säilitada dokumendid paberi regulaarse üleandmise kohta (kas kviitungid või leping).

Samuti võib jäätmeküsimustes koopereeruda naabritega ehk siis kasutada vanapaberi kogumiseks ühismahutit.

6. Elan eramajas ja mul ei teki jäätmeid. Paberi põletan, biojäätmed kompostin, pakendid viin kogumispunktidesse.

Vastus: vanapaber tuleb koguda eraldi, et võimaldada selle ümbertöötlemine. Pappi ja paberit töödeldakse ning sellest toodetakse ajalehepaberit, pehmepaberit, lainepappi, soojusvilla jms. Vanapaber on hea taaskasutusväärtusega.

Lahtiselt aunas tohib on lubatud kompostida ainult aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi). Toidujäätmete kompostimine lahtiselt ei ole lubatud, nende kompostimiseks peab olema kinnine kompostimisnõu. Teadma peab ka seda, et kompostimisaun või nõu peab paiknema naaberkinnistust 3 m kaugusel, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

On võimalik, et keskkonnateadlik majaomanik tõesti käitleb jäätmed nii, et segaolmejäätmeid tekib väga vähe, kuid midagi tekib ikka. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt on eramutel lubatud kasutada jäätmete kogumiseks jäätmekotti (min suurus kuni 20 liitrit) äraveo sagedusega üks kord kuus. Majas, kus elatakse, tekib niipalju jäätmeid kindlasti.

7. Meie majas on prügišahtid. Neisse mahub ainult üks segaolmejäätmete konteiner. Kuhu panen paberi või biolagunevate jäätmete konteineri? Kas pean šahti kinni müürima?

Vastus: šahti sulgeda ei ole ilmtingimata vaja. Taaskasutatavate jäätmete kogumise konteinerite paigaldamiseks tuleb aga leida eraldi koht analoogselt elamutega, kus prügišahte ei ole. 

8. Meie maja juurde on paigaldatud jäätmemahutid ja maksame ausalt jäätmekäitluse eest. Tihti aga tuuakse neisse võõrast prügi. Mida ette võetakse, et seda lõpetada?

Vastus: korraldatud jäätmeveo jõustumisega on see probleem oluliselt paranenud, kuna kõik jäätmevaldajad on jäätmeveoga liitunud (ning jäätmete veo eest tuleb maksta) ja seega on kadunud motiiv oma prügi võõrasse konteinerisse sokutada. Kui siiski selline probleem esineb võiks kaaluda jäätmemaja ehitamist või konteinerite lukustamist.

Ekstreemsem on olukord, kus ühe ühistu rahvas viib oma jäätmeid naaberühistu prügikastidesse. Siin ei saa linnavalitsus kuidagi aidata. See on naabritevaheline küsimus ja tuleb ka ühistutel omavahel lahendada.

9. Mida teha rämpspostiga? Miks pean maksma paberi käitlemise eest, mida keegi minu tahte vastaselt postkasti sokutab?

Vastus: Saate keelduda reklaami vastuvõtmisest. Selleks peate paigaldama oma postkastile kleepsu (mida levitab Eesti Post) postireklaamist keeldumise kohta. Teie selgesti väljendatud tahte vastaselt ei ole kellelgi õigust Teie postkasti reklaame panna.

10. Vanapaberi kastid on väikeste avadega, pappkast ei mahu sinna kuidagi ära. Kaaned võiksid lahti käia. Paber tuuakse tihti kotiga ja ka kott ei mahu avasse.

Vastus: vanapaberikonteinerid on vastavate avadega seepärast, et sinna ei saaks paigaldada teisi jäätmeid, näiteks segaolmejäätmeid. Kui kaas oleks avatud, muutuks see kirjadest konteineril hoolimata segaolmejäätme konteineriks ja paberi kogumisest ei oleks mingit kasu.

Pappkast tuleb servadest lahti lõigata, selliselt mahub see avasse. Kui püüate sinna panna tervet kasti, võtab see kogu konteineri ruumi ära ja peate maksma ka õhu eest. Konteineri sisu peaks olema kulutuste vähendamiseks kompaktne.

11. Olen viimasel ajal jäätmeid liigiti kogunud ja olmejäätmete konteiner on jäänud pooltühjaks, seda tühjendatakse aga endise sagedusega.

Vastus: tühjendamise sagedus sõltub Teie lepingust jäätmevedajaga. Palun vaadake konteinerite suurused ja tühjendusgraafik üle. Leiate kindlasti endale sobiva variandi.

12. Üksi elaval vanainimesel tekib ju prügi väga vähe. Vajadus konteinerit tühjendada tekib kord või kaks aastas. Miks peab siis seda tühjendama kord kuus? See on jäätmekäitleja huvides.

Vastus: konteineri tühjendussageduse piirang tiheasustusalal vähemalt kord kuus ei tulene täitumisest, vaid sanitaarnõuetest. Muu prügiga konteinerisse sattuvad biojäätmed hakkavad, eriti soojal ajal, kiiresti lagunema ja tekitavad haisu, meelitavad ligi putukaid ja närilisi. Konteineri tühjendusperiood on tegelikult vähemalt kord nädalas, kord kuus võiks seda tühjendada ainult juhul, kui biojäätmed kompostitakse või need kogutakse eraldi konteinerisse. Soovitus: tuleks valida lihtsalt väiksem konteiner või kasutada jäätmekotti.

13. Miks ma ei tohi valida ise jäätmekäitlejat oma äranägemisel? Miks antakse õigus ainult ühele vedajale? Sellega kitsendatakse minu põhiõigusi ja jäätmekäitleja saab monopoolse seisundi.

Vastus: Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja prügistatud metsaalused. Paljude korteriühistute mureks oli see, et võõrad toovad nende konteineritesse oma jäätmed. Lahendus sellele probleemile on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga.

Tegemist ei ole jäätmekäitleja monopoliga. Monopol tekib siis, kui ettevõtja positsioon võimaldaks tal tegutseda sellel turul konkurentidest sõltumatult ning dikteerida tarbijale oma tingimusi. Antud juhul annab linnavalitsus ettevõttele konkursi korras kuni viieks aastaks ainuõiguse tegutsemiseks ühes veopiirkonnas. Konkurss tähendab seda, et ettevõtja ei saa oma tingimusi dikteerida. Teenuse hind on kindlaks määratud jäätmehoolduseeskirjaga ja seda vedajad ainuõiguse kehtimise perioodil omatahtsi muuta ei tohi.

14. Kuidas hinnata aga olukorda siis, kui valitud ettevõtja teenus on kallim kui hind, mida ma täna maksan?

Vastus: ka selline olukord võib tekkida. Lubatud on kasutada ainult legaalset jäätmeloaga veoettevõtet, kes tagab kogutud jäätmete nõuetekohase käitlemise. Jäätmed tuleb anda üle Tallinna Prügilasse ja nii on hinna kujunemise alused kõigile ettevõtetele samad. Teenus võib olla odavam parema töökorralduse tõttu. Paraku leitakse mõnikord teenuse odavust silmas pidades jäätmevedaja, kellel ei ole jäätmeluba ja seega õigust jäätmeid vedada. Selline illegaalne vedaja vabaneb jäätmetest tavaliselt ebaseaduslikult ja tema teenus on tõesti odavam, sest ta ei maksa täiel määral prügilateenuse eest. Korraldatud jäätmeveo puhul sellist olukorda tekkida ei saa.

Konkurssidel saavad osaleda kõik legaalsed veoettevõtted. Ainuõiguse andmisel on otsustav madalam hind. Loomulikult peab pakkuja rahuldama ka tehnilised nõuded. Ning kui Teile praegu teenust osutav ettevõtja ei võida konkurssi, siis ta kas ei rahuldanud vajalikke tehnilisi nõudeid või oli tema pakutud hind konkurendi omast kõrgem. Nii peaksite igal juhul saama odavaima legaalse teenuse.

15. Mida teha vanade riiete ja esemetega?

Vastus: kasutatud riided ja muud kasutuskõlblikud esemed viige Uuskasutuskeskusesse (www.uuskasutus.ee) Tatari 64 või Telliskivi  tn 61. Uuskasutuskeskus (aadressil Paide tn 7) võtab vastu ka kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid, pakendeid ja koduelektroonikat. Kasutuskõlbmatuid riideid saab viia jäätmejaamadesse hinnaga 0,61 EEK/kg. Kasutuskõlbmatut mööblit võetakse jäätmejaamades vastu vastavalt teenuse pakkuja hinnakirjale.

Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc), paberit ja pappi, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid. Jäätmejaamade asukohad ja lahtiolekuajad leiad SIIT.

16. Mida teha külmkappide ja teleritega?

Vastus: alates 13. jaanuarist 2005 hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele. Need on nt teler, külmik, föön, mikrolaineahi - kõik mis töötab elektrivooluga. Tootjad on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Tegevuse hõlbustamiseks on tootjad andnud käitlemise kohustuse üle tootjavastutusorganisatsioonidele. Täna tegutseb Eestis kaks tootjavastutusorganisatsiooni: MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Kogumiskonteinerite asukohta vaata SIIT.

17. Aga kuidas ma oma külmiku kogumispunkti saan? Kui pean transpordi tellima ja selle eest maksma, jätan külmiku hoopis maja ette.

Vastus: tootja vastutab kogutud jäätmete transpordi eest kogumispunktidest töötlemiskohta. Oma jäätmete toomise eest kogumispunkti vastutavad jäätmevaldajad.

Seadust võib küll mitte täita või toimida seadusevastaselt, kuid siin tuleb siiski arvestada ka karistamise võimalusega. Samuti tähendab külmiku jätmine maja ette oma kulutuste veeretamist ühistule. Siin võib tekkida ka omamoodi naabrivalve süsteem, sest kus tegijaid, seal nägijaid.

18. Mida teha vanarehvidega?

Vastus: ka vanarehvidele on kehtestatud tootjavastutus. Tootjad, kelle hulka kuuluvad ka rehvide maaletoojad ja edasimüüjad, on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise. Seega peavad rehvimüüjad vanarehve vastu võtma või andma infot vastuvõtupunkti asukoha kohta.

Vanarehve võetakse tasuta vastu jäätmejaamades (kuni 8 tk-i korraga) ning Tallinna Prügila territooriumil (Jõelähtme vald).

19. Kuhu viia puulehed?

Vastus: aia- ja pargijäätmeid (puulehed, oksad, rohi) saab viia kompostimisväljakule Pärnamäe tee 36. Lisaks saab aia- ja pargijäätmeid viia kompostimiseks ka jäätmejaamadesse, Tallinna Prügilasse ja OÜ Eesti Jäätmeringlusesse. Täpsem info siin.

20. Liigiti kogumine ei aita vähendada prügiveokulutusi. Paberit võetakse vastu küll odavama hinnaga, kuid pean lisaks rentima teise konteineri ja selle eest juurde maksma.

Vastus: Paberi liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus. Paberit on segaolmejäätmetes ca 10-15 % ning paberikonteineri tühjendamine on olmejäätmete omast ca 50% odavam. Kui jätate olmejäätmete konteineri ja selle tühjendussageduse muutmata, ei saavuta te vist tõesti kokkuhoidu. Nüüd on võimalik valida segaolmejäätmetele väiksem konteiner või suurendada veovahemikku. Väiksema konteineri rendihind on väiksem. Olukord muutub täielikult, kui hakkate koguma eraldi ka pakendeid. Pakendite jaoks ei ole vaja rentida oma konteinerit, selleks on üle linna avalikud pakendikonteinerid. Pakendeid on jäätmetes mahuliselt kuni 60% ning nende äraandmine avalikku kogumispunkti on täiesti tasuta. Kogudes paberi ja pakendi eraldi, oleks võimalik taaskasutada ca 70% jäätmetest, s.h. 60% tasuta. Segaolmejäätmeid jääb vaid 30% esialgsest. Oletame, et Teil oli varem 2,5 m3 konteiner, nüüd võite valida 0,8 m3 konteineri. Kui 2,5 m3 konteineri laenutus maksab ca 170 kr/kuu, siis 0,8 m3 konteineri laenutus ca 65 kr/kuu. Ainuüksi väiksema konteineri valikuga võidate üle 100 krooni kuus, millele lisandub hoopis suurem kokkuhoid veokuludes. Olukorda kaaludes ja valides õige lahenduse, on kulutuste kokkuhoid märgatav.

21. Mida teha lehtklaasiga?

Vastus: lehtklaasi saab viia jäätmejaama.

22. Kust saada lisainfot?

Vastus: Erinevat jäätmeinfot (sh viited õigusaktidele, prügisorteerimise juhendmaterjalid, korraldatud jäätmeveo piirkonnad, mitteliitunuks lugemise taotlus jms infot) leiate Tallinna kodulehelt http://www.tallinn.ee/keskkond/jaatmed, Prügihundi kodulehelt www.tallinn.ee/prygihunt ja foorumis.

Jäätmekäitluse kohta saate infot küsida Tallinna abitelefonilt 1345 ja jäätmenõustajalt tel: 616 4012, 640 4610.

 

Viimati muudetud: 28.11.2019