Korraldatud jäätmevedu


Mis on korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu ehk korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et majapidamises tekkivad olmejäätmed kogub ja transpordib jäätmeveoettevõte, kelle linn on hanke korras edaspidi riigihangete seaduse alusel andnud ainuõiguse teenindada jäätmeveopiirkonda. Ainuõiguse andmisel saab otsustavaks hankel konkureerivate jäätmeveoettevõtete poolt elanikele pakutud madalaim teenusehind.

Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud:

Need jäätmeliigid tohib üle anda ainult piirkonda lepinguliselt teenindavale jäätmevedajale või vaba turu olukorras vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Pakendijäätmed ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.

Õigusaktid ja lepingud

Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011.a määruses nr 28 "Tallinna jäätmehoolduseeskiri" alusel on Tallinna haldusterritoorium jagatud 13 jäätmeveopiirkonnaks.

Jäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud nii elamud kui ka ettevõtted ja asutused. Jäätmevaldajal on õigus taodelda vabastus korraldatud jäätmeveost, juhul kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ning kui jäätmevaldaja omab keskkonnakaitseluba. Isik, kellel puuduvad nimetatud alused vabastamiseks ja ei anna tekkekohal jäätmeid üle, rikub jäätmeseadust ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast tulenevaid jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise nõudeid.

Kui naabrid soovivad koguda olmejäätmeid ühes kohas, siis tuleb sõlmida ühismahuti kasutajate vaheline leping. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega. Tallinna JHE § 5 lg 5

Korraldatud jäätmeveo eesmärgid

Tallinnas tekib inimese kohta aastas keskmiselt 500 kg olmejäätmeid. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel on jäätmeveo süsteemiga liitumine seadusejärgselt vältimatu ning kõigil jäätmetekitajatel tuleb prügiveo eest maksma hakata. Seetõttu kaob taolistel "prügijänestel" majanduslik motiiv oma prügist ebaseaduslikult vabanemiseks ning lõpeb keskkonna prahistamine. Süsteemi ei rakendata jäätmevedajate hüvanguks või inimõiguste kitsendamiseks, nagu võidakse arvata, vaid elukeskkonna parandamiseks.

  • Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on eelkõige liita kogu elanikkond jäätmeveoga ning seeläbi ennetada keskkonna prahistamist. Kaob omanikuta jäätmete probleem, sest elanikud peavad oma jäätmete käitlemise eest maksma niikuinii ja vedaja peab ära vedama ka selle, mis prügikonteineri kõrvale pannakse. Linnapildist kaovad üle ääre ajavad konteinerid. Kaob motiiv prügi võõrastesse konteineritesse või metsa alla viia.
  • Oluline aspekt on jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamine ja teenuse hinna kontrollimine. Prügiveo hind võib muutuda soodsamaks jäätmete sorteerimise läbi. Liigiti kogumise kaudu lihtsustub vanapaberi- ja kartongi ning biolagunevate jäätmete taaskasutamine ehk toimub inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamine majanduslike hoobade abil.
  • Kvaliteetsem prügiveoteenus. Vedaja on distsiplineeritud lepingutega linn-vedaja ja vedaja-valdaja. Nende tingimusi rikkudes riskib vedaja ainuõiguse kaotamisega.
  • Puhtam linnaõhk, vähem müra ja väiksem liikluskoormus. Tänu paremale jäätmeveo logistikale väheneb prügiveoautode poolt tekitatav liikluskoormus ning müra- ja õhusaaste. Kui täna sõidab enam-vähem sama marsruuti mitu prügiveoautot, kes tühjendavad naabermajade jäätmekonteinereid, siis korraldatud jäätmeveopiirkonnas toimetab ainult ühe ettevõtte auto. Sisekvartalite tänavakate on vähem koormatud raskete prügiveokitega ja kestab kauem.
  • Aedlinnades on vähem suitsu ja mürgiseid gaase. Jääb ära jäätmete kontrollimatu põletamine, sest elanik on jäätmeveo süsteemiga liitunud ja peab prügiveo eest maksma igal juhul.

Piirkonnad, hinnad ja vedajad

Tallinna linna haldusterritoorium on jagatud 13 jäätmeveo piirkonnaks, piirkondadega saab tutvuda allpool oleval kaardil vajutades vastava piirkonna alale. Jäätmeveohindadest, -graafikust, lisateenustest lisainfot on võimalik saada veoteenuse osutaja poolt.

*- 1.##.2020 kuupäevast hakkab piirkonnas teenindama hankekorras määratud vedaja, vt link. Vanad lepingud teiste vedajatega sellest kuupäevast tunnistatakse kehtetuks.

Jäätmeveo piirkondade piiride kirjeldused on toodud Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisas 2

Vabaturu olukord

Ajutine vabaturu olukord on olukord, kus piirkonnas võivad määratud jäätmeid vedada ettevõtted, kes on registreeritud riigi Keskkonnaametis olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses.

Biojäätmete, paberijäätmete, suurjäätmete ja segaolmejäätmete vedajad on näiteks järgmised:

Segapakendijäätmete vedajad on näiteks järgmised:

Klaasjäätmete sh klaaspakendi vedajad on näiteks järgmised:

Teenuse kirjeldus: korraldatud jäätmevedu

Viimati muudetud: 23.06.2021