Linnapõllumajandus


Linnaloomad

DSC02.jpg

Paljassaare hoiuala külastamine on viimaste aastatega oluliselt suurenenud. Hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab aga kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Seetõttu vajavad mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.

Linnaloomade pidamisel on järgmised eesmärgid:

  • Paljassaare märgalakompleksi taastamine. Rannikujärvede puhastamine pilliroost.
  • Mosaiikse poolloodusliku elupaiga hooldamine lähtuvalt kaitseväärtustest. Ca 30 ha suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks.
  • Kaitse režiimi ja korralduse uuendamine, kokkulepete sõlmimine ala kasutajatega, kaasav planeerimine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine linnalooduse väärtusest.
  • Kaitseväärtustest ja külastusintensiivsusest lähtuv kaasaegne külastuskorraldus. Tundlikest väärtustest eemalejuhtiv ja inimesesõbralik külastuskorraldus, mille tulemusena tekib kvaliteetne külastuselamus ja head võimalused loodushariduseks.

Tegevused aastate kaupa on planeeritud järgmiselt:

  • 2017. aastal - Karjatara rajamine (ca 3000 m) ning pilliroo niitmine ja koristamine, võsaraie (ca 30 ha)
  • 2018. aastal - Pilliroo niitmine ja koristamine (ca 30 ha) - Veised karjamaale (ca 30 tk)
  • 2019. aastal - Pilliroo niitmine, koristamine (ca 30 ha) ja keskkonnahariduslikud tegevused - Veised karjamaale (ca 30 tk)

 

 Vaata ka: PÄRNU LINNA RANNANIIDU TAASTAMINE JA TUTVUSTAMINE

aero.jpg


Linnaaiandus  

Toidu kasvatamine linnas võib tunduda uudne mõte ning tekitada hulga küsimusi, mis on seotud peenarde asukoha valiku või linnakeskkonna saastatusega. Sellegipoolest on viimastel aastatel nii Tallinnas kui ka Tartus näha edukaid kogukonnaaedu, mis toovad linlasi ühistööks kokku ning loovad uusi, nii sotsiaalseid kui ka ökoloogilisi väärtusi. Samuti on koolides ja lasteaedades rajatud koos õpilastega köögivilja- või maitsetaimepeenraid.

2018. aasta septembrist koordineerib linnaaiandusega seotud tegevust projektijuht, kelle peamised ülesanded on:

  • juurutada keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi:
  • luua hariv õpikeskkond;
  • soodustada tervislikku ja aktiivset eluviisi;
  • mitmekesistada avalikku linnaruumi;
  • soodustada ühistegevust, heanaaberlikkust ja kogukonnatunnet.

Linnaaiandusega seotud tegevus jaguneb kolmeks: teadlikkuse suurendamine, avatud kogukonnaaedade arendamine ning koolide ja lasteaedade õppepeenarde rajamine.

TEADLIKKUSE TÕSTMINE

Arvestades teema uudsust panustatakse linlaste üldist teadlikkuse parandamisse, et suurendada arusaama linnaaianduse tähendusest ja kasust nii linnale kui ka kodanikele. Tegevuste hulka kuulub:

  1. Ühise suhtlusplatvormi loomine
    Huviliste võrgustiku kasvatamiseks on loodud mitteformaalne eesti- ja venekeelne Facebooki-grupp „Söödav linn TLN / Съедобный город ТЛН“. Sellega saab liituda igaüks, kes soovib jagada häid näiteid, saada innustust ja suhelda teiste linnaaiandushuvilistega.
    31693232_1514701031990398_8202633390642429952_o.jpg
  2. Eesti ja välismaa kogemuse ja praktikate jagamine

    Linnaaianduse kohta võib leida väga erinevat kirjandust. Huvilistel on võimalik pöörduda projektijuhi poole, et tutvuda ja laenutada nii laste kui ka täiskasvanute jaoks sobivat õppematerjali valikuga eesti, vene ja inglise keeles. Vaata nimekirja siit.

  3. Avatud seminaride, töötubade, loengute ja õppevisiitide korraldamine

    29.11.2018 toimus esimene avatud linnaaiandushuviliste kohtumine, kus oma kogemust jagasid kogukonnaaia eestvedajad Tallinnast (MTÜ Lasnaidee) ja Tartust (liikumine Elav Tartu). Tallinna Ülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, endine Põhjala tehas ja vabaühendused (MTÜ Kalamaja Linnaaianduse Selts, MTÜ Rabarber) tutvustasid oma plaane ja uusi ideid. Vaata sündmust Facebook-is.

    16.02.2019 toimus avatud seminar Aiandusteraapia teemal, kus räägiti (linna)aedade füüsilistest, psühholoogilistest ja sotsiaalsetest kasust ning tarbetaimede omadustest ja mõjust inimese tervisele. Oma kogemust jagasid Kaie Eha (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, botaanik, lae alla ettekanne) ja Tiina Marjapuu (Botaanikaaia aednikud). Vaata sündmust Facebook-ist.

AVATUD KOGUKONNAAEDADE ARENDAMINE

36436117_1583511635109337_4444985126350225408_o.jpg

Tegevussuuna eesmärk on ühelt poolt toetada olemasolevaid kogukonnaaedasid, kajastades nende tegevust ning esitledes neid heade näidetena. Teiselt poolt on tähtis leida uusi huvilisi ja toetada nende entusiasmi. Muu hulgas on tähtis teha koostööd toimivate asumiseltsidega.

Tallinnas toimib teadaolevalt vähemalt kolm kogukonnaaeda. Juba 2011. aastast rõõmustab Pääsküla elanikke Möldre Tee Seltsi loodud kogukonnaaed. Lisaks on 2018. aastal Lasnamäel pandud alus Laagna aiale ja Raadiku munitsipaalmajade piirkonnas rajati esimesed kogukonnapeenrad.

Praeguse seisuga koordineerib ja nõustab projektijuht järgmiste kogukonnaaedade rajamist:

  1. Priisle kogukonnaaed Lasnamäel, mis luuakse uue Priisle pargi osana (eestvedaja MTÜ Lasnaidee).
  2. Aafrika kogukonnaaed Kesklinnas (eestvedaja Juhkentali Selts).
  3. Kogukonnaaed endise Põhjala tehase territooriumil (eestvedaja MTÜ Põhja tehas koostöös MTÜ Rabarber linnaaednikega).
  4. Kogukonnaaed Põhja-Tallinna Puhangu ja Ehte tn vahelisele alal, kus kõrgepingeliin viiakse maa alla. Algatus on osa Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ühisest rakenduslikust teadusprojektist „Koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises“ (Augmented Urbans).

KOOLIDE ja LASTEAEDADE ÕPPEPEENARDE RAJAMINE

43166161_1949585481794767_1513017554182864896_o.jpg

Linnaaiandus on paljudes lasteaedades juba tavapärane õppetöö osa. Nii on näiteks Tallinna Seli Lasteaia lapsed viimased kuus aastat kasvatanud taimi nii aknalaual, avapeenral kui ka kasvuhoones. Linnaaiandus aitab arendada 21. sajandil vajalikke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab õpilasi uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning loob eeldused õuesõppetundide toimumiseks.

2018. aasta mais korraldatud küsitlus (osales 11 kooli ja 47 lasteaeda) näitas koolide ja lasteaedade kasvavat huvi linnaaianduse vastu. Linnaaiandust on võimalik lõimida mitme algatusega, nagu rohelise kooli programm või tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustik. Linnaaiandusest huvitatuid õppeastuste jaoks toimuvad infoseminarid ja individuaalsed nõustamised, et leida igale asutusele sobilik lähenemine ja ruumiline lahendus linnaaiandusega seotud õppetegevusteks.

Ettekanne keskkonnahariduskonverentsil „Terve õpikeskkond, terve tulevik“, 25. september 2018
Koolide ja lasteaedade infoseminari materjalid, oktoober 2018 


VARASEMAD TEGEVUSED46189994_1984000418344527_1607778534326009856_n.jpg

Tallinna linna tegevused linnaaianduse vallas saab käsitleda jätkuna 2016. aastal toimunud Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi ideekorjele, mille raames valiti 11 strateegilise idee hulka kogukondlik linnapõllumajandus. Esimesed sammud astus Tallinna linn selles vallas 2017. aastal:

  • kaardistati võimalike linnaaedade asukohti ja linnaaiandusest huvitatud kodanike (vaata kaarti)
  • kaardistuse põhjal jagati kaheksasse kohta istutuskastid (fotol)
  • koostöös MTÜ Rabarber linnaaednikega katsetati kogukonnaaia rajamist Skoone bastionil (vaata protsessist lähemalt Facebook grupis "Skoone aed")


KOMPOSTIMINE

Linnaaianduses on võrdselt olulised nii kasvamine, kui ka kõdunemine. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.

Kompostimine on on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:

  • kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
  • kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
  • kompostimine on üks lihtsamaid viise, kuidas hoida keskkonda puhtana ning tekitada palju vähem prügi

Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (6. jagu), võib elamumaal vajaliku ruumi olemasolul toidujäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid kompostida. Oluline on arvestada, et tidujäätmeid võib kohapeal kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia-ja haljastusjäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Aia- ja haljastusjäätmeid saab linnaelanik üle anda jäätmejaamades. Ühelt toojalt võetakse päevas tasuta vastu kuni kuus 100-liitrilist kotitäit aia- ja haljastusjäätmeid. Maksumuse kohta saate informatsiooni küsida jäätmejaamade operaatoritelt.

Kompostimise liikidest ja soovitustest soovitame lugeda Kompostiljon.ee veebist.

Biolagunevate jäätmete käitlusest vaata lähemalt siit.

Viimati muudetud: 03.04.2019