Segaolmejäätmed

Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt on segaolmejäätmed liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.

Segaolmejäätmete kogumismahuti omamine jäätmevaldaja kinnistul on kohustuslik!
NB! Korraldatud jäätmeveo piirkonnas peab jäätmevaldaja segaolmejäätmed andma üle hanke korras valitud jäätmevedajale. Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, peab jäätmevaldaja jäätmevedaja või -käitlejaga sõlmima jäätmekäitluslepingu ise. Uuri enam siit.

Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" kohaselt peab segaolmejäätmetest koguma liigiti vähemalt:

Segaolmejäätmetest nimetatud jäätmete liigiti sortimine ja eraldi üleandmine aitab tagada jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada seeläbi selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järelsortimisel. 

Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt on segaolmejäätmete mahutisse täiendavalt keelatud visata: 

  • tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  • vedelaid jäätmeid;
  • käimlajäätmeid;
  • kogumiskaevude setteid;
  • aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  • aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  • ehitusjäätmeid. 

Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk , suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms.


Viimati muudetud: 05.10.2018