Taani Kuninga aed

 

Linnamüüri‑äärne maa­siiluke Toom­pea kagu­poolsel neemikul on läbi aegade püsinud hoones­ta­mata alana ja enamasti kuulunud linnale.

Ühe vana legendi kohaselt said taanlased oma rahvus­lipu Tallinnast. Kui nad olid kaotamas 15. juulil 1219. aastal toimunud lahingut, olevat see lipp neile otse taevast antud ja lahingu käik pöördus nende kasuks. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsus­aja Tallinnas ja Põhja‑Eestis.

Legendi mälestuseks on rajatud siia ka Taani lipu plats.

Oletatavalt rajas Taani kuningas Waldemar II aeda 13. sajandil torni. Hiljem kasvas aias ohtrasti kibu­vitsasid, mage­daid sõstraid, lodja­puid ja teisi, pae­pealsele omaseid põõsaid.

19. sajandil kujundati siia avalik iluaed, mis oli Piiskopi­aia ja Kuberneri­aia kõrval Toompea olulisemaid haljas­alasid, seda näitab 1825. aasta Tallinna kindlustuste plaan. Erilise atraktiivsuse annavad aiale sellega külgnevad linna­müüri tornid.

Aed on kujundatud mitmekülgselt ja oli väga puuderikas. Praegu kasvab seal 20 puud, millest mitu on põlispuud.

Vaata lisaks: http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/taani-kuninga-aed

Galerii: http://www.tallinn.ee/galerii?g=174

 

 

 

Viimati muudetud: 18.10.2016