Tornide väljak

Tornide väljak on oma nime saanud selle äärde jäävate rohkete linna­müüri tornide järgi, peale selle paistab siit mitu kirikutorni. Kesk­ajal nimetati paika Nunna­kopliks, kuna see kuulus praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoonetes toona asunud nais­tsistertslaste nunna­kloostrile. 17.−18. sajandil rajati Tornide väljakule aga muld­kindlustused ja kaevati valli­kraav. 19. sajandi kesk­paigaks kao­ta­sid kind­lus­tu­sed oma sõjalise tähtsuse. 1864. a valli­kraav selles lõigus täideti ja ala hakati kasutama heina­maana. 1896. aastal tehti Tornide väljaku ala näituse­platsiks ja aastatel 1931−1933 muudeti see üld­kasutatavaks pargiks. Pargis on säilinud ka 1900. aastate algusest pärit valgustipost.

1936. aastal sai Tornide väljak purskkaevu skulptor Juhan Raudsepa kauni skulptuuriga „Naine vaagnaga” (ka „Kaevul”). 1930. aastate lõpul oli Tornide väljak Tallinna üks nooblimaid funktsionalistlikus stiilis haljasalasid oma liigirikkuses ja lillekülluses.

Praeguseks on toonane lillerohke haljasala kasvanud heas seisundis puistuga varjuliseks pargiks, mis on võetud looduskaitse alla.

2007. a sügisel kasvas Tornide väljakul umbes 75 eri puittaime.

Vaata galeriid: www.tallinn.ee/galerii/Tornide-valjak

 

 

 

Viimati muudetud: 18.10.2016