Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER

CITYWATER logo.jpgProjekt: Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER (Benchmarking water protection in cities – CITYWATER)

Euroopa Komisjoni programm: LIFE+ (teema „Keskkonnapoliitika ja juhtimistava“)life logo standart.jpg

Tallinna Linnavolikogu otsus nr.142, 18.10.2012 „Osalemine Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ välisprojektis „Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER“, oma- ja sildfinantseeringuga nõustumine ning volituste andmine Tallinna Keskkonnaameti juhatajale“

Info projekti kohta:

Tallinna Linnavolikogu otsusega nõustus Tallinna linn osalema lihtpartnerina Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ (teema „Keskkonnapoliitika ja juhtimistava“) välisprojektis „Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER“ (Benchmarking water protection in cities – CITYWATER), projekti Tallinna poolse omafinantseerimisega aastatel 2012-2015 summas 17 297 eurot ja sildfinantseerimisega 97 298 eurot.  28. augustil 2012. aastal langetas Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi direktoraat projekti osas positiivse rahastamise otsuse. Projekti hooldaja on Tallinna Keskkonnaamet.

Loodusliku puhastusmehhanismiga vooluveekogu kujundamine Lepiku kravilõigule.

Tallinna Keskonnaamet korrastas projekti rahadega Tallinna Botaanikaaia territooriumil asuva kraavilõigu. Rekonstrueerimise põhieesmärk on  Pirita jõkke voolava sademevee kvaliteedi parandamine, kraavi kallaste erosiooni peatamine ning Pirita jõkke jõudva lämmastiku- ja fosforiühendite vähendamine . 

Tööde käigus korrastati 195m pikkune kraavilõik TBA territooriumil, sest  paekivist tugimüürid olid ära vajunud, säng ja truubid olid täissettinud.  Tekkinud olukord ei täitnud enam veepuhastumise funktsiooni.

Esmalt eemaldati vanad paekivilahmakad, mis oma funktsiooni kraavikalda toestamisel enam ei täitnud. Kraavi põhi ja truubid puhastati settest. Kraavikaldad kindlustati erosiooni vastu geokärjega ühelt poolt ning teisel pool kaitseb selle eest vana elupuuheki juurestik. Kraavi põhi ja küljed vooderdati paekividega, millega kujundati lõigu ulatuses looduslik puhastumisprotsess: moodustati kividest ligi 15cm kõrgused astangud, et vesi langemisel seguneks paremini hapnikuga. Lisaks aeglustati kunstlikult veevoolu kiirust, et hõljum jõuaks settida ja kraavipõhja istutatud taimedel jääks aega lämmastiku ja fosforiühendite sidumiseks ja omastamiseks. Taimestiku istutamine kaldale ja vette täidab looduslikku puhastumise funktsiooni, kuid annab kraavile ka visuaalselt hea  väljanägemise. 

Kravilõigu üks lisaeesmärkidest oli eeskuju ülesnäitamine. Seetõttu avalikustab Tallinna Keskkonnaamet lepiku kraavilõigu projekti ning jääb lootma, et linnakodanikud saavad projekti rohkemal või vähemal määral kasutada ka oma kinnistu vooluveekogude korrastamisel.

Ava: Lepiku kraavilõigu projekt.

Galerii: Lepiku kraavi renoveerimistöödest.  

Lisainformatsiooni ehituskäigust võib leida ka projekti Facebooki lehel CITYWATER Tallinn

 Projekti vajalikkuse põhjendus

I Rahvusvaheliselt võetud ja õigusaktidest tulenevad kohustused

1) 9. juunil 2009. aastal andis Euroopa Liidu Komisjon oma heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiale (KOM (2009) 248). Tegemist on integreeritud raamistikuga, mille abil Euroopa Liit ja liikmesriigid määravad kindlaks vajadused ning leiavad nendele (läbi asjakohaste meetmete) vastavad ressursid, luues seeläbi Läänemere piirkonnale jätkusuutliku keskkonna ning optimaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu võimaluse. Koos strateegiaga kiitis komisjon heaks strateegia tegevuskava, milles sätestati  15 prioriteetset tegevusvaldkonda. Nimetatud valdkondadest viis on seotud keskkonnaprobleemidega. Osalemisega projektis „Võrdlusuuringud linnade veekaitses CITYWATER“ annab Tallinn kui Eesti suurim omavalitsus omapoolse panuse strateegiaga seatud ülesannete täitmisele.

Projekti prioriteediks on ELi Läänemere piirkonna strateegia väljakutse vähendada Läänemere eutrofeerumist. EL INTERREG IV rahastatud projekt „Läänemere väljakutse – linnad tervema mere nimel“ on tunnistanud Läänemere piirkonna strateegia tegevuskava prioriteedina nr 1 ka kohtumisel Helsingis käesoleva aasta märtsis. Projekt toetab otseselt ka Helsingi komisjoni (HELCOM – Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon) Läänemere tegevuskava. Ka on Tallinn ühinenud 2008. aastal Turu ja Helsingi linnade initsiatiiviga „Läänemere väljakutse“ (Baltic Sea Challenge), mis lähtub sellest, et linnade ja omavalitsuste valikutel on suur mõju keskkonnale ja merepiirkondadele ning igal linna või omavalitsuse sektoril on võimalus vabatahtlikkuse alusel rakendada abinõusid mere kaitseks.

2) Veekaitsemeetmete rakendamisel toetutakse eelkõige EL Veepoliitika raamdirektiivile ja Merestrateegia raamdirektiivile. EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) on EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille ülesandeks on kehtestada Euroopa Ühenduse ühtne tegevusraamistik veekaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (sh pinnavee, rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015. Selle eesmärgi saavutamine sõltub suuresti kohalike omavalitsuste tasandil võetud meetmetest. Selle projekti tegevused aitavad täita raamdirektiivis seatud eesmärke, nt reoveepuhastuse, sademevee käitlemise, laevanduse ja teataval määral ka põllumajandust puudutavad eesmärgid.

Projekt oma eesmärkide ja tegevustega on seotud ka teiste veealaste direktiividega, nagu asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ), suplusvee direktiiv (76/160/EMÜ), direktiivid meresõiduohutuse ja merereostuse vältimisest laevadelt (2002/84/EÜ, 2002/2099/EC) jne.

 II Üldise olukorra lühikirjeldus

1) Praegune Tallinna sademeveesüsteem koosneb 21 lahkvoolsest ja 7 ühisvoolsest valgalast.  Linna sademevee ärajuhtimisel on probleemideks sademevee juhtimine ühisvoolse kanalisatsiooni süsteemidesse, kraavisüsteemide halb seisund ja üleujutusohu suurenemine.Tallinna sademevee probleem ei ole ainult toitainete sisaldus, vaid sadevee imbumiseks piisavate alade puudumine, mille tagajärjel tekivad uputused ja pinnase erosioon. Intensiivne elamuehitus valgaladel võib põhjustada toitainete sisalduse kontrollimatu kasvu sademevees. See nõuab sademevee ärajuhtimise ja käitluse uute või kohandatud meetmete väljatöötamist. Välisekspertiisi ja -kogemuste kaasamine tõstab võimekust ja efektiivsust lahenduste väljatöötamisel. Tallinnale kõige olulisem on võimalus pilootprojektina parandada Lepiku asumi sademevee eesvooluks olevate Tallinna Botaanikaaia tiikide seisundit. 

2) Tallinna Botaanikaaia territooriumil on ühtekokku 9 tiiki, millest osa toituvad allikatest ja Botaanikaaia territooriumilt kogutavast veest, suurem osa veest tuleb aga Lepiku kraavi (valgala 150,4 ha) kaudu. Enamik tiike kaevati varem eksisteerinud kraavidele ajavahemikul 1963–1965. Aastaid ei ole puhastatud Tallinna Botaanikaaia tiike toitvat Lepiku kraavi. Lisaks on Lepiku kraav osaliselt suletud torudesse, mis takistab vee äravoolu ning pärsib vee isepuhastumist. Tallinna Botaanikaaia tiike on puhastatud ja kaldaid korrastatud vastavalt rahalistele võimalustele.

Viimasel kümnel aastal on täheldatud kuumematel ja sademetevaesematel aastatel „vee õitsemist“ ehk küllastumist erinevate vetikatega ning veetaimede vohamist, mis viitab lämmastiku- ja fosforiühendite juurdevoolule Lepiku peakraavi valgalalt, kuhu on ehitatud juurde palju uusi elamuid. On ka võimalik, et ühe tiigi põhi on saastunud masuudist, mis voolas sinna selle kaldal asunud katlamajast 1980-ndatel aastatel.

Tallinna Botaanikaaia tiikide ja kraavide süsteem vajab kiiret tegutsemist veekogude vastavusse viimiseks EL Veepoliitika raamdirektiivi nõudega saavutada aastaks 2015 vähemalt veekogude „hea“ ökoloogiline seisund. Praegu satub Pirita jõe kaudu 2,5 km kaugusele Tallinna lahte ja linna tuntumasse supelranda liigselt hõljuvaineid, lämmastik- ja fosforühendeid ning võimalik, et ka naftasaadusi.

III Vastavus Tallinna linna arengudokumentides püstitatud eesmärkidele

- Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 kinnitatud „Tallinna arengukava 2009-2027“ viies peaeesmärk sätestab neljanda alaeesmärgina, et tehnilise infrastruktuuri teenused on kvaliteetsed, linnaelanikele kättesaadavad ja vastavad ohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele. Selleks tuleb rakendada meedet 2: sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise tagamine. Viienda alaeesmärgina on sätestatud looduskeskkonna hea seisund ning säästlik loodusressursside kasutus. Selle täitmisel tuleb rakendada meedet 1: säästva veekasutuse edendamine; meedet 2: põhjavee, kui olulise loodusvara kaitsmine ja meedet 3: linna veekogude ja märgalade kaitsmine.

- Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 kinnitatud  Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030 p 2.3.1.3 (Rannikumeri) sätestab, et Tallinna Keskkonnastrateegia eesmärk on taastada merekeskkonnas ökoloogiline tasakaal ja tagada looduslik mitmekesisus ning saavutada puhke otstarbeks määratud piirkondades vajalik veekvaliteet. P.2.3.2 (Sademevesi) rõhutab vajadust töötada välja sademevee ärajuhtimise kontseptsioon.

 - Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2010 otsusega nr 54 kinnitatud  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021 p.10. (Sademevee süsteemid) kaardistab sademevee ärajuhtimisega seotud kitsaskohti, sh asumialalt suubuva vee halvendavat mõju Tallinna Botaanikaaia tiikide olukorrale nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes, mis omakorda  halvendab ka Pirita jõkke suunduva sademevee kvaliteeti.

- Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 p.3.2.1. (Uued valgalad) näeb ette Lepiku-Laiaküla valgala väljaarendamise, kuna ala vajab uuringuid ja terviklahenduse väljatöötamist, et tagada sademevee ärajuhtimine ja Tallinna Botaanikaaia tiikide hea seisund. Sama dokumendi punktiga 6.1 on püstitatud strateegilise eesmärgina sademevee suublate – rannikumere ja linna siseveekogude – hea ökoloogilise seisundi saavutamine ja suublatesse juhitava sademevee kvaliteedi pidev parandamine.

IV Projektist kasusaajad

Projekti kasusaajad on Soome ja Eesti, mis muuhulgas tähendab tihedat koostööd osapoolte vahel. Projekti tulemusi saab kohaldada kogu regioonis, eriti Balti ja Skandinaavia riikides, aga ka teistes piirkondades nagu Vahemerel ja Mustal merel.

Projekti lühikokkuvõte

I Projekti eesmärgid

Projekti üldine eesmärk on veekaitse põhimõtete täpsustamine, tõstmaks veekaitsealast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes ning tagamaks rannikuvee seisundi järjepideva parandamise. Projekti laiem eesmärk on Läänemere äärsete linnade kogemuste vahetamine sademevee käitlemise vallas ning linnadevahelise  koostöö edendamine.

Projekti edasine eesmärk on soodustada vabatahtlike kaasatust veekaitsemeetmete rakendamisel, vajadusega  parandada Läänemere piirkonna linnade ja valdade rannikuvete olukorda. Projekt on olemuslikult seotud 2012. a. aprillis lõppenud INTERREG IVA välisprojektiga „Läänemere väljakutse – linnad tervema mere nimel (Baltic Sea Challenge – Cities for a Healthier Sea)“.

Projekti konkreetsed eesmärgid on:

  1. Edendada vabatahtlikku veekaitset (lisaks õigusaktidest tulenevatele kohustustele) Läänemere piirkonnas initsiatiivi „Läänemere väljakutse“ näitel;
  2. Parandada elanikkonna ning ettevõtjate teadmisi veekaitse kohta ning motiveerida neid keskkonnahoidlikult käituma;
  3. Rakendada konkreetseid veekaitsemeetmeid;
  4. Hinnata erinevate veekaitse meetmete keskkonnamõju ja tasuvust.

II Projekti tegevused:

Projekti tegevused toimuvad kolmes valdkonnas.

1) Rakendustegevus:

  • „Läänemere väljakutse“ initsiatiivi edendamine ning selle võrgustiku tugevdamine läbi seminaride korraldamise.
  • Keskkonnaalase kommunikatsiooni arendamine ja tõhustamine vabatahtliku veekaitse töö suutlikkuse suurendamiseks.
  • Sademevee ärajuhtimise lahenduste väljatöötamine ja elluviimine, mille tulemusena parendatakse igas partnerlinnas sademevee käitlust.

2) Projekti tegevuste mõju hindamine:

  • Erinevate veekaitsemeetmete keskkonnamõju suuruse ja investeeringutevajaduse hindamine kohalikul tasemel.
  • Käsiraamatu koostamine. Käsiraamat ühendab endas initsiatiivist „Läänemere väljakutse“ ja käesolevast projekti tegevustest saadud kogemused, teadmised ning õppetunnid.

3) Projektikommunikatsiooni tegevused:

  • Info levitamine projekti tegevuste ja tulemuste kohta.
  • Projekti teavitustegevus.

III Projekti tulemused:

  1. Partnerlinnades sademevee investeeringute plaanid ja piloteeritavale aladele sademeveekäitluse rajamine.
  2. Tõhusam, tugevam ja laiem kommunikatsioonivõrk, mis on fokuseeritud vabatahtlikule veekaitsele ja hõlmab Läänemere riike, kohalikke omavalitsusi, huvirühmasid ja selle valdkonnaga seotud ettevõtjaid.
  3. Määratud on keskkonnamõju ja vajalike finantsvahendite suurus veekaitsemeetmete rakendamisel partnerlinnades, eesmärgiga edendada Läänemere veekaitset.

Projekti praktiline kasu Tallinna linnale:

-          Pilootprojektina ehitatud kaasaegne sadevee ärajuhtimise ja käitluse süsteem. Tallinna Keskkonnaamet seab prioriteetseks objektiks Tallinna Botaanikaaia tiikidega seotud sademevee süsteemi korrastamise.

-          Leitakse viise ja võimalusi sademevee ärajuhtimise ja käitluse süsteemi parandamiseks Tallinna linnas, sh saadakse rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide hinnanguid ja soovitusi sademevee ärajuhtimise ja käitluse süsteemi edaspidise arengu kohta Tallinnas.

-          Saadakse vastava valdkonna uuringute tulemused (nt uuring keskkonnamõjust ja vajalike finantsvahendite suurusest veekaitsemeetmete rakendamisel, keskkonnateabe uuring).

-          Saadakse eestikeelne käsiraamat, mis ühendab endas initsiatiivist „Läänemere väljakutse“ ja käesoleva projekti tegevustest saadud kõik kogemused, teadmised ning õppetunnid.

-          Projekti  veebileht.

-          Tõstetakse antud valdkonna ametnike professionaalsete teadmiste taset.

IV Projekti partnerid:

Projekti juhtpartner on Helsingi linna Keskkonnakeskus. Lihtpartneritena osalevad projektis peale Tallinna Keskkonnaameti ka Turu linn ja Tallinna Ülikool. Projekti kaasrahastajaks on Soome Keskkonnaministeerium.

V Projekti hoidja ja finantseerimine:

Projekti hoidjaks on Tallinna Keskkonnaamet. 

Projekti kogueelarve 1,16 miljonit eurot on jagatud 3 projektis osaleva partneri vahel. Tallinna eelarve projektis on 114 595 eurot, millest 84,91 % ehk 97 298 eurot kaetakse välistoetusest, mis koosneb Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ toetusest summas 57 298 eurot ja Soome Keskkonnaministeeriumi kaasrahastamisest summas 40 000 eurot. Kuigi programmi LIFE+ puhul on tavaliselt  välistoetus ainult 50% projekti maksumusest, tõusis kokkuleppel juhtivpartneriga välistoetus Tallinnale Soome Keskkonnaministeeriumi kaasrahastamise arvelt. Tallinna omafinantseering on 17 297 eurot, mis kaetakse Tallinna eelarves Keskkonnaametile eraldatud vahendite arvelt.

Vastavalt projekti eelarvele jaotuvad projekti kulud järgnevalt:

 

Eelarve, €

2012

2013

2014

2015

Välistoetus 84,91%

97 298

4 974

28 705

32 564

31 055

Omafinantseering 15,09%

Eelarve rida „Keskkonnaprogrammid“

17 297

884

5 103

5 789

5 521

Projektis tekivad järgmised kulud: tööjõukulud, sisseostetud teenused, sõidu- ja majutuskulud, muud otsesed kulud. Toetuse kannab Keskkonnaametile üle peapartner Helsingi linn.

Vastavalt programmi LIFE+ reeglitele esitatakse projekti algetapi aruanne hiljemalt 31. juuliks 2013, vahearuanne hiljemalt 31. maiks 2014 ja lõpparuanne hiljemalt 31. detsembriks 2015.  Aruanded esitatakse Euroopa Komisjonile, esmatasandi kontroll puudub. Eesti partner ei pea antud programmis auditeerimise eest ise tasuma, kuna auditeerimist teostab Euroopa Komisjoni poolt selleks palgatud erafirma.

VI Projekti kestvus:

Oktoobrist 2012 kuni septembrini 2015.

Projekti meeskond:

Projektijuht: Karolin Kairo-Gasman, tel: +372 616 4064, karolin.kairo-gasman [ät] tallinnlv.ee

Viimati muudetud: 17.08.2015