Saastunud maa-alad

Üks olulisi keskkonnaprobleeme on vee või pinnase reostamine, mis võib ohustada nii inimese tervist kui ka elusloodus. „Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030“ on jääkreostus üks kümnest prioriteetsest keskkonnaprobleemist, millest tulenevalt on seatud eesmärk likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus aastaks 2030.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust (kemikaalid, vedelkütuse, lahusti, torude puhastusvahendite jääkidega vms).

Saastunud maa-ala ei tohi võta kasutusele, kuna tegevus võib ohustada keskkonda ja inimeste tervist.

Keskkonnareostust ei tohi likvideerida järelemõtlematult, see võib kaasa tuua keskkonnareostuse laienemise ja karistused maa või vara omanikule. Reostuskolde ilmnemisel tuleb kohe teavitada Keskkonnaametit (tel. 1247, 1247@1247.ee) ja Päästeametit (tel. 1524). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada.

Tuletame meelde, et olmekemikaalid, ohtlikud viimistlusjäätmed nt lahustid, säästupirnid, vanaõli, ravimid ei tohi panna segaolmejäätmete mahutisse, vaid on vaja koguda liigiti muudest materjalidest eraldi ja üle anda käitlemiseks jäätmeluba omavale isikule. Tallinna elanikud võivad üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud materjalid tasuta kohalikule omavalitsusele jäätmejaamade, kogumispunktide või kogumisringide kaudu.

Tehingutel maaga on oluline eelnevalt teada selle keskkonnaseisundit ja reostuskahtluse korral tuleb tellida vastavad uuringud. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada keskkonnareostusest tulenevate ohtudega. Reostuse intensiivsus ja levik, aga ka päritolu on võimalik tuvastada uuringutega. Uuringu tulemused on aluseks ka reostuse likvideerimistööde kavandamisele.

Jääkreostuse probleemile lahenduse leidmiseks küsi nõu ja abi riigi Keskkonnaametist või keskkonnafirmast. Jääkreostuskollete likvideerimise kaasfinantseerimist on võimalik taotleda sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Teostatud tööde nimekiri.

Keskkonnafirmad:

Eesti ülikoolid:

Eesti laborid ja keskkonnauuringute keskused:

NB! Tallinna haldusterritooriumil ei tohi taaskasutada pinnas, mis sisaldadab reoaineid rohkem määratud sihtarvu (Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38) haljastus alade planeerimisel vms ilma Tallinna Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti kooskõlastamata. Niisugust pinnast võib kasutada tööstusmaadel (100% tootmismaa või transpordimaa sihtotstarbega kinnistul tööstuspiirkondades) vertikaalplaneerimisel või teedealuse täitepinnasena Tallinna Linnavalitsuse ja riigi Keskkonnaameti nõusolekul.

Raskmetallidest arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), mangaan (Mn), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn) ja tallium (Tl): https://et.wikipedia.org/wiki/Raskmetallid (allikas - Wikipeedia)

Vaadake lisaks: Becosi projekt

Lisainfo:
Ringmajanduse osakond
tel.: 640 4137
jaatmed@tallinnlv.ee

Teenuse kirjeldus: Ohtlike ainete käitlemisest tulenevate ohtude vähendamine

Viimati muudetud: 11.01.2022