Eduard Wiiralt

Eduard Wiiralt

Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis), kes oli tuntud eesti graafik.

Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad „Põrgu”, „Kabaree”, „Neegripead”, „Lamav tiiger” ja „Kaameli pea”.

Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, sest algas Saksa okupatsioon ja revolutsioon.

Viiralt jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees aastal 1919. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1922–1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna.

Aastatel 1925–1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. Aastal 1945 jõudis Wiiralt Rootsi. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux’s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 55‑aastasena Pariisis, Danncourti haiglas maovähi tagajärjel ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père-Lachaise’i kuulsuste kalmistule.

Eduard Wiiralt

Eduard Wiiralt (real name Eduard Viiralt; born 20 March 1898 in the St. Petersburg province – died 8 January 1954 in Paris), who was a well-known Estonian graphic artist.

In art history, Wiiralt is considered as the most remarkable master of Estonian graphic art in the first half of his century; the most well-known of his works include „Hell”, „Cabaret”, „Heads of Negroes”, „Sleeping Tiger” and „Head of a Camel”.

Eduard Wiiralt was born in the St. Petersburg province as a son of estate servants. In 1909, the family moved to Estonia, where the father was employed in the Varangu estate in the Järva County. Wiiralt did not graduate from the Tallinn Art Trade School due to the start of the German occupation and revolution.  

Viiralt continued his studies in Tartu in Pallas in the sculpture studio of Anton Starkopf in 1919. The studies were interrupted by participating in the Estonian War of Independence. In 1922–1923, Wiiralt continued his studies, as a grantee of Pallas, in the Dresden Academy of Art in Germany under the supervision of Professor Selmar Werner. Wiiralt returned to Tartu in the fall of 1923. In 1924, Wiiralt graduated from Pallas as a graphic artist and a sculptor, and for a while, he worked there as a lecturer.

In the years 1925–1939, he lived in Paris, but returned to Estonia thereafter. He survived the II World War in Estonia. Wiiralt left for Sweden in 1945. The artist ultimately returned to Paris in the fall of 1946. At the end, he lived in the southern part of the city, Sceaux, at Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt died at the age of 55 in Paris, in the Danncourt hospital due to gastric cancer and was buried in the Père-Lachaise graveyard for famous people on 12 January 1954.

          

 

Viimati muudetud: 04.10.2012