Üldteave

Tallinna Kesklinna linnaosa pindala on 30,6 km2 ja siin elab 2017. aasta 1. augusti seisuga 62 486 inimest.

Kesklinna linnaosa loodi 1993. aasta 4. märtsil Tallinna linnavolikogu otsusega, mis jaotas pealinna kaheksaks piiratud omavalitsusega linnaosaks. Enne kohaliku omavalitsuse reformi oli kesklinn jagatud nelja toonase rajooni (Kalinini, Lenini, Mere- ja Oktoobri) vahel, mis kõik ulatusid nurkapidi Raekoja platsi lähedale. Oma keskse asukoha tõttu ühendab Kesklinn nüüdki omavahel mitmeid teisi linnaosasid: loodes piirneb Kesklinn Põhja-Tallinnaga, läänes Kristiinega ning edelas Nõmmega. Lõunas on Kesklinna piiriks Tallinna piir Rae vallaga, linnaosast idasse jääb Lasnamäe. Kirdes ulatub Kesklinn mööda merekallast kuni Maarjamäe memoriaalini, millest teisele poole jääb Pirita linnaosa. Kesklinna põhjapiiriks on Soome lahe rannajoon.

Kesklinna haldusterritooriumile jäävad Ülemiste järv ja Soome lahes asuv Aegna saar. Saare pindala on 3 km2 ning ametlikult on Aegnal registreeritud kaks elanikku. Kauni looduse ja mälestiste tõttu on saar riikliku kaitse all.

Kesklinna südame moodustab 11.-15. sajandini välja kujunenud vanalinn, kus on tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest. Kunagise hansalinna võimsusest annavad tänaseni tunnistust 1404. aastal (ümber)ehitatud Raekoda koos Raekoja platsiga, Niguliste, Oleviste (159 meetriga toonase Euroopa ja ehk ka maailma kõrgeim ehitis), Pühavaimu ja Vene kirikud ning Toomkirik, dominiiklaste ja naistsistertslaste kloostrid ning kireva ajalooga ordulinnus ehk Toompea loss. Üle poole on alles ka keskaegsest torniderikkast linnamüürist koos hiljem rajatud muldkindlustustega.

Vanalinna vahetus läheduses ja sadama piirkonnas asuvad Eesti elavaimad äri- ja kaubanduspiirkonnad, sh Liivalaia tänava, Tartu maantee ja Maakri tänava kanti kerkinud kõrghooned. Kesklinnas paikneb ka suur osa Eesti ühiskondlikke ja kultuuriasutusi, olulisematest võib mainida Riigikogu hoonet (Toompea loss) ja valitsuse residentsi (Stenbocki maja) Toompeal, 1923. aastal valminud ja pärast Teist maailmasõda taastatud Estonia teatri maja, rahvusraamatukogu Tõnismäel, Kalevi staadionit ja spordihalli; samuti arvukaid muuseume, teatreid, valitsusasutusi jne.

Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on Kesklinnas viis miljööväärtuslikku piirkonda. Neist tuntum on Kadriorg sealse 18. sajandil ehitatud barokkstiilis Kadrioru lossi ja pargiga ning selle ümber tekkinud asumiga, mida on mõjutanud vene arhitektuur, jõukad suvitajad ja eelmise sajandi funktsionalism. Lisaks Kadriorule on tervikliku piirkonnana kaitse alla võetud Süda-Tatari kvartal ja Kassisaba asum, erinevad näited Tallinnas levinud puitasumitest. Samuti on miljööväärtuslikuks tunnistatud vanalinna ja sadama vahele jääv Rotermanni kvartal, mida iseloomustavad juugendist mõjutatud mastaapsed kiviehitised ning Herne-Veerenni-Õilme-Magasini tänavate vahele jääv ala, mis paistab silma roheluse ja aedlinliku atmosfääri poolest.

Hoolimata sellest, et Kesklinn on oluline liiklussõlm ja väga tiheda asustusega piirkond, on linnaosa rikkaliku haljastusega. Kesklinnas leidub kokku 42 erinevat haljasala, millest tuntumad on Kadrioru park, Toompark (Snelli tiigi ümbrus), Hirvepark, Tammsaare park, Musumägi. Oluliseks miljöökujundajaks on kesklinnas meri, linnaosa territooriumile jääb mitmeid kilomeetrid rannajoont (Linnahallist Maarjamäe memoriaalini). Kesklinnas asub ka Tallinna sadam.

Kesklinna linnaosa juhib õigusaktidega antud volituste piirides Kesklinna valitsus.

Viimati muudetud: 04.08.2017