Tondi kasarmud

Esimese maailmasõja eel 1908 – 1910. aastail alustas tsaari Venemaa oma läänepoolsete merepiiride kindlustamist, eriti Eesti aladel. Eestis, keskusega Tallinnas, alustati “Imperaator Peeter Suure Merekindluse” (e IPSM) ehitamist. Tondi kasarmuid projekteeris arvatavasti sõjaväeinsener Aleksandr Jaron ( 1875 – 1935). Hoonetel on dekoreeritud monumentaalsed fasaadid. Juugend – stiilis dekoor: raidkivist karniisid, erikujulised aknaavad, punastest ja kollastest telliskividest ning paekivist kombineeritud välisseinad, paest soklid.

Linnaku maa-ala projekteerimine ja hoonete väljaehitamine kestis erinevatel andmetel alates 1908 – 1916. Esimesed kasarmuhooned ehitajate ja IPSM-e suurtükiväelaste majutamiseks võisid olla valmis 1910. Viimased, nagu praegune G4S staabihoone, valmisid 1916. aasta paiku. Siia ehitati hooneid juurde ka Eesti Vabariigi I iseseisvuse ajal (näiteks hobuste tallid ja uus maneež 1936 – 1937).

Aastail 1910 – 1913 majutati IPSM-e ehitajaid. Alates 1914. aastast kuni 1918. aasta veebruari alguseni vastavalt - IPSM-e suurtükiväelased, Venemaa ajutise valitsuse väeosade personal (alates 12.04 1917 moodustati IPSM-s esimene eesti mehitatud väeosa – 1.rahvuspolk), novembrist 1917 enamlaste punaväelased, kes lagastasid ja rüüstasid kasarmuid enne põgenemist. Saksa väeosad alates 25. veebruar kuni 06. detsember 1918.

Linnak oli alates 07.12.1918 – jaanuar 1919 peremeheta ja rüüstajate vallas. Jaanuarist 1919 hakkab Eesti Vabariik kasarmulinnakut kasutama: ühes osas Vabadussõjas vigastada saanud hobuste laatsaretina ja teises kasarmute remont, et tuua siia üle Tehnika tänaval asunud Sõjakool (moodustatud 03.04.1919), mis vajas suuremaid ruume.

Sõjakool (aga aastast 1923 praeguse nimetusega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused e KVÜÕA) maist 1920 – kella 11.45 17. juuni 1940. Kell 11.45 17.06.1940 andis kolonel Laurits linnaku aktiga üle NL okupatsioonivägedele. Septembrist 1940 kuni juulini 1941 oli Tondil NL Tallinskoje Pehotnoje Utšilištse. Kuni 27.08.1941, olid kasarmud NL kasutuses.

1941.a.  veebruaris (täpsemad andmed seni puuduvad) lõhati 1924.a. 1. detsembri relvastatud mässu mahasurumisel hukkunud kadettide auks 1928.a. püstitatud ausammas.

28.08.1941 kuni 22.09.1944 majutusid Tondil Saksa väeosad.

23.09.1944 hõivasid kasarmud uuesti NL väeosad. Juunist 1945 kuni 21.07.1994 paiknesid seal 144. laskurdiviis. Tondi 55 asus A. Matrossovi nimeline polk ja Tondi tänav nimetati ümber. Klubis (Tondi 55B) oli Matrossovi muuseum ja klubi ees tema büst.

1990. aastal ehitati Tondi 55 ette kolm puubarakki NL Ida-Saksamaa väegrupi ohvitseridele.19.08.1991 (augustiputši ajal) asutati staabihoones KGB staap ja 20.08.1991 majutati Tondil Pihkva dessantvägi. 31.08.1994 võttis EV kasarmud ametlikult üle.

31.08.1994 kuulus ala kaitseministeeriumile. Valvas linnakut Kodukaitse ja hiljem Kaitseliit.

1997. aastal erastas suurema osa kinnistust AS Pro Kapital (Preatoni) (v.a. Tondi 55).

Esimesena taastas AS Falck Tamsaare tee 25 staabihoone. Teisena Tondi 55 ja maadlusklubi spordisaali osa.

07.02.2007  toimus Tondi 55 IUA (Audentese ülikool) pidulik avamine.

Renoveeritud Audentese Ülikooli hoone.

Järgnes dets. 2007 Tammsaare 64 spordikauplus. Dets. 2008 on valmis ka Tondi 51 hoone. Tondi 51, 53, 55, 57 – renoveeritud on 51 ja 55. Tondi 53/Seebi 24A – hobusetall/kelder (rüüstatud). Tondi 55B – lektoorium “Valge maja” (rüüstatud). Tondi 57B – abihoone (rüüstatud). Tammsaare tee 25 – G4S büroohoone. Tammsaare 56 – olmehoone (rüüstatud). Tammsaare 64 – sporditarvete kauplused.

Täiesti uued on Tondi 55 tagused avatud tenniseväljakud ja Sõjakooli ning Seebi tänava vahele ehitatavad kinnised tennisehallid.

 

1942-1943 Omakaitse katse taastada ausammast.

Alates 1991 on Eesti Wabariigi Sõjakooli vilistlased, hiljem nende pojad (Laiapea jt eestvedamisel), püüdnud ausammast taastada.

1994 Eesti Riigikaitse Akadeemia kaitsekolledž taastas detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettide mälestustseremoonia.

2002 valmis Tondi tn detailplaneering, kuid ausambata.

2004 kinnitati Tallinna LV poolt ausamba taastamine.

29.08.2006 Tondi 55 renoveerijad leidsid ausamba vana vundamendi.

2007 on Tallinna LV eestvõtmisel ausamba taastamine käivitanud. Toetajaid on palju.

20.12.2007 leiti Riigiarhiivist ausamba nurgakivi all olnud aktitoimik (vt ERA fond 395, n.5, säilik 50).

20.04.2009 on kavandatud ausamba aluse avamine (Sõjakool saab 19.04.2009 90. aastaseks).

 

Skulptuurigrupp oli avatud 15. mail 2009.

 

Info edastas: Jaak Haud - eruohvitser, Tondipoiste mälestussamba taastamise idee elluviija ja Sõjakooli ajaloo uurija.  

Viimati muudetud: 23.03.2018