Hindamise kord

Lasnamäe Põhikooli õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

 Alus:  Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 09.06.2010,  § 29;  Põhikooli riiklik õppekava 06.01.2011,  § 19-22;  haridus- ja teadusministri 16.11.2006 määrus nr 41

1.peatükk

 ÜLDSÄTTED

 § 1 Reguleerimisala

(1.)      Käesoleva hindamisjuhendiga sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

(2.)      Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused sätestatakse vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele haridusministri määrusega.

(3.)      Õpetaja on kohustatud hindamisel lähtuma käesolevast hindamisjuhendist.

 § 2 Hindamise alused

(1.)      Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2.)      Käitumise  ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3.)      Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas hindamisjuhendis ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.

(4.)      Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse tema hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

 § 3 Hindamise eesmärk

(1.)      Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

  1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
  2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
  3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2.)      Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

  1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
  2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

 § 4 Hindamisest teavitamine

(1.)      Aineõpetajad ja klassijuhatajad teavitavad õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest kooli kodulehel, lastevanemate koosolekutel ja klassijuhatajate tundides.

(2.)      Tagaside õpilaste töödest annab õpetaja hiljemalt nädala jooksul. Suuremahuliste tööde korral (kirjandid, referaadid, uurimistööd jms) vastavalt kokkuleppele õpilastega.

(3.)      Kõik hinded kannab aineõpetaja e-kooli päeva õhtuks, kõikidele mitterahuldavatele hinnetele lisatakse kommentaar.

(4.)      Õpilasel on õigus saada vastava klassi või aine õpetajalt teavet oma hinnete kohta.

(5.)      4.-9. klassi õpilaste vanamaid teavitatakse hinnete seisust hinnetelehe kaudu (vajadusel) kaks nädalat enne õppeperioodi lõppu,

(6.)      Aineõpetaja teavitab klassijuhatajat õpilase edutusest. Klassijuhataja on kohustatud sellest kiiresti teavitama lapsevanemat, HEV koordinaatorit. Klassijuhataja märgib õpilase e-päevikusse kuupäeva, millal on lapsevanemaga ühendust võetud.

(7.)      Klassitunnistuse saavad 1.-9. klassi õpilased iga õppeperioodi viimasel päeval.

(8.)      Kooli hindamisjuhend ja hindamise korraldus avalikustatakse kooli veebilehel ning hindamise korraldus sisaldub ka Kooli kodukorras.

 

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE  HINDAMINE

 § 5 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1.)      Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2.)      Õppeperioodi  algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3.)      Kõigi kontrolltööde toimumise ajad kannab aineõpetaja kontrolltööde graafikusse ekoolis. Kui kontrolltöö ei saa mingil põhjusel toimuda ettenähtud ajal, lepitakse õpilastega kokku sobiv aeg.

(4.)      Trimestri või kursuse hinne pannakse välja siis, kui on omandatud 2/3 õppeperioodi materjalist. Kui on 2/3 vastamata, siis jääb õpilane hindamata ning tunnistusele jäetakse tühik.

(5.)      Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis vastavalt kooli õppekavas ja konkreetse aine töökavas sätestatule. Eristatakse jooksvaid ehk protsessihindeid, arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid.

(6.)      I kooliastme õpilaste õpitulemuste hindamisel on kasutusel sõnalised hinnangud.

(7.)      7.-9. kl märgitakse protsessihindeid koduse töö hindamisel tähega K, õppetunni hindamisel tähega T; kontrolltöö/ iseseisva hindelise töö hindamisel tähega KT; arvestuslike tööde hindamisel tähte ei kasutata.  Teema arvestuslikust  hindest moodustab koduste tööde hinne 20 %,  hinded töö eest tunnis  55% , konntrolltöö/ iseseisva hindelise töö hinded 25%

(8.)      Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või hinne on jäänud välja panemata, antakse õpilasele üks kord võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(9.)      Lapsevanema avalduse alusel koduõppel olevaid õpilasi hinnatakse kord poolaastas.

 § 6 Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord.

(1.)      Järelevastamine toimub pikaajalise puudumise korral üldjuhul kuu jooksul. 1.-3.päevase puudumise korral toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel võimalusel.

(2.)      Järelevastamise jaoks määratakse aineõpetaja poolt kindel aeg ja koht.

(3.)      Igas õppeaines saavad õpilased ühe hindamisperioodi (trimestri) jooksul vähemalt kolm hinnet.

(4.)      Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

(5.)      Kui õpilane ei anna mõjuva põhjuseta (näiteks haigustõend, äralubamine direktsiooni loal jms) ära tööd, puudub põhjuseta kirjaliku töö ajal või keeldub vastamast, pannakse talle jooksvaks hindeks „1” („nõrk”) .

(6.)      Individuaalõppel oleva õpilase hindamise põhimõtted fikseeritakse individuaalses õppekavas.

(7.)      Logopeedi, eripedagoogi ja parandusõppe õpetaja põhjendatud ettepanekul ning koostöös aineõpetajaga võib kooli tugigrupi otsusega rakendada õpilasele teatud ainetes diferentseeritud hindamist alandades käesoleva hindamisjuhendi § 6 („Hindedviiepallisüsteemis“) hindamiskriteeriume 35% ulatuses.

(8.)      Õpilane, kes on põhjuseta puudunud õppetöölt 50% ulatuses, vastab õpitulemuste hindamiseks puudutud õppeaine(te) kõik õppeteemad  

 § 7 Hinded viiepallisüsteemis

(1.)      Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2.)      Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust,  kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3.)      Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4.)      Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5.)      Tulenevalt õpilase võimetest võib IAK aluse õppivatel õpilastelhinnatateadmisi ja oskusi hindega ”rahuldav”, kui üpilane on saanud 35% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6.)      Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 § 8 Eelkutseõppe klasside õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

 Üldised hindamise põhimõtted

Hindamisel lähtutakse õppekavaga nõutavatest õpitulemustest. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

  • anda tagasisidet õppija õpiedukusest ja toetada õppija arengut;
  • suunata õppija enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
  • innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
  • suunata õpetaja tegevust õppija õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

 Teadmisi, oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis või kasutatakse mittediferentsiaalset hindamist.

 Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Õpitulemus loetakse positiivseks, kui seda on hinnatud hindele «3» («rahuldav») kuni «5» («väga hea»). Kui õpilane puudub rohkem kui 80% tundidest,  siis trimestri või mooduli lõpul kokkuvõtvaks hindeks võib olla “1”.

 Õpitulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub mooduli või nende osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on «arvestatud» ning negatiivne tulemus «mittearvestatud».

KVH erialal kokkuvõttev hindamine toimub mooduli lõppedes. LUK erialal kokkuvõttev hindamine toimub trimestri lõpus.

Õpilase välja arvamine eelkutseõppe õpilaste nimekirjast

Õpilast võib kustutada eelkutseõppe õpilaste nimekirjast:

  • vanema või õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel;
  • mehaanikakooli taotlusel;
  • õppeaasta lõpul mitterahuldavate õpitulemuste korral.

 § 9 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1.)      Kokkuvõttev hinne on õppeaine v trimestri-, aasta- ning kooliastmehinne.

(2.)      Õpilane jätmisel täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(3.)      Hinded, sh trimestri-, aasta- ja kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis.

(4.)      Õpilane, kes on põhjuseta puudunud õppetöölt 50% ulatuses, vastab õpitulemuste hindamiseks puudutud õppeaine(te) kõik õppeteemad  

 § 10 Kokkuvõttev hindamine

(1.)      II ja III kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt tirmestri- ja aastahindega.

(2.)      Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud perioodi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

 e- kooli keskmine hinne 

  Protsent  % 

  Trimestri hinne

5

100

5

4.9

97

4.8

94

4.7

91

4.6

89

4

4.5

87

4.4

85

4.3

83

4.2

81

4.1

79

4

77

3.9

75

3.8

73

3.7

71

3.6

69

3

3.5

67

3.4

65

3.3

63

3.2

61

3.1

59

3.0

57

2.9

55

2.8

53

2.7

51

2.6

49

2.5

47

2.4

45

2.3

43

2

2.2

41

2.1

39

2.0

37

1.9

35

1.8

33

1.7

31

1.6

29

1.5

27

1.4

25

1.3

23

1.2

21

1.1

19

 

(3.)      Õpilane, kelle trimestrihinne on „puudulik”, „nõrk” või kellel on jäetud hinne väljapanemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt. logopeediline abi, parandusõpe jms) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(4.)      Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul selle trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(5.)      Kui hinne on jäänud välja panemata õpilase pikaajalise haiguse või mõnel muulvabandaval põhjusel, jäetakse tunnistusele tühik.

(6.)      9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.  Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse hinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(7.)      Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Oodatavad eesmärgid (õpitulemused) tuletatakse õpilase huvidest, need peavad olema lapse jaoks aktuaalsed ning tähenduslikud.ä

(8.)      Hindamine peegeldab lapse arengut ja õppekavas märgitud tulemusi: riikliku ja kooliõppekava nõudeid, kooliõppekavas sätestatud pädevusi, ainekava või IÕK-ga määratletud tulemusi. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

(9.)      Õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. Kokkuvõtvates hinnangutes  tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele  ning vajakajäämistele teadmistes.

(10.)  Hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. hindamine:

  • toetab õpilase eneseväärikust ja -usku;
  • loob emotsionaalselt turvalise keskkonna;
  • kujundab enesehinnangut.

 

3. peatükk

 KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

 § 11 Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1.)      Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2.)      Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

(3.)      Lapsevanemaid teavitatakse käitumise ja hoolsuse hinnetest ekooli ja tunnistuste kaudu

(4.)      Mitterahuldavatele käitumise ja hoolsuse hinnetele lisatakse kommentaar

(5.)      Õpilaste tunnustamise ja laitmise kord on sätestatud kooli kodukorras.

 

4. peatükk

 HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

§ 12 Hinnete ja hinnangute vaidlustamine

(1.)      Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2.)      Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5. peatükk

ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA  JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§ 13 Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1.)      Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2.)      Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord.

  1. Täiendava õppetöö vajadused põhikooli astmes otsustab aineõpetaja ja kinnitab õppenõukogu.
  2. Täiendavat õppetööd on võimalik sooritada kokkuleppel aineõpetajaga õppeperioodi lõpust kuni 25. augustini.

(3.)      Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(4.)      Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”.

(5.)      Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama järgmistel juhtudel:

  1. 1kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk»;
  2. kui täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

(6.)      Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

(7.)      Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on  otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

(8.)      Õppenõukogule eelneb vestlus, kus on esindatud klassijuhataja, lapsevanem, õpilane, aineõpetaja ja direktsiooni esindaja

(9.)      Mitterahuldav käitumishinne ei ole takistuseks õpilase üleviimisel järgmisesse klassi.

 § 14 Tugiõppe korraldamine (haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted)

(1.)      Puuduliku või nõrga trimestrihindega õpilasele rakendab kool järgmist tugiõppe korraldust:

  1. klassijuhataja koordineerimisel aineõpetaja ettepanekul  - ainealane arenguvestlus, konsultatsioon, järelevastamise plaan, tugispetsialistide juurde saatmine;
  2. õppenõukogu otsusega klassijuhataja ettepanekul  –õpiabi, individuaalse õppekava  koostamine, pöördumine koolivälise nõustamismeeskonna poole, konsultatsioonid

 § 15 Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1.)      Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2.)      1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3.)       Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

Viimati muudetud: 26.11.2018