Tänase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest nõukogude võimu ajal muudeti just selles piirkonnas keskkonda tundmatuseni. See on süvendanud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe tühjale kohale ehitatud uus linnaosa. Tänuväärse töö ajaloolise mälu korrastamisel on teinud Robert Nerman, kelle raamat “Lasnamäe ajalugu” (Tallinn 1998) annab põhjaliku ja huvitava ülevaate.

Praeguste piiridega Lasnamäe linnaosa loodi 1.septembril 1993, kus on kokku 17 asumit: Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinn, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna, Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi, Seli ja osaliselt Iru asum. Elanike arvult on Lasnamäe linnaosa konkurentsitult, võrreldes Tallinna ülejäänud 7 linnaosaga, esikohal. Lasnamäel on 2011. aastal umbkaudu 116 500 elanikku.

Lasnamäe territooriumi pindala on 27,41 km², mida võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, ühelt poolt elamute ala ja teisalt Peterburi mnt lähedusest kuni Rae valla piirini olev tööstusala. Paneel-elamuehitust alustati katseliselt 1960-ndatel ja plaanipäraselt alates 70-ndate lõpust. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Kortermaju jõuti ehitada kokku 650. Kavandamisel on rajada individuaalelamurajoon looduslikult kaunisse Loopealse asumisse. Peatatud on plaan ehitada trammitee Kesklinnast mööda Laagna teed kulgevasse kanalisse.

Eri aegade kohaliku võimu nimevormid Lasnamäel:
1945-1977 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee
1977-1989 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee
1990-1991 Tallinna Linna Mere Rajoonivalitsus
1991-1993 Tallinna Ida Rajoonivalitsus
1993- k.a. Lasnamäe Linnaosa Valitsus

2001. aasta lõpus kolis linnaosavalitsus kesklinnast Lasnamäele, aadressile Punane 16. 2011. aastal valmis Lasnamäe linnaosale haldushoone Pae pargis, aadressil Pallasti 54.

Õnnistustseremoonia kirikupaiga ja kogu Lasnamäe rahva pühitsemiseks viis 30. septembril 2003 aastal läbi Moskva ja kogu Venemaa Patriarh Tema Pühadus Aleksius II. Ta avaldas lootust, et imettegeva Jumalaema ikooni "Kiirestikuulja" auks ehitatav õigeusu kirik valmib lähiaastatel, et Lasnamäe elanikul oleks pühakoda, kus oma vaimu kosutada ja palvetada

Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloog L. Jaanitsa arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest e.Kr. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval mälestusteenistused riiklike tähtpäevade puhul. Seda ajaloolist kantsi asus rajama 1930-ndail aastail Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Eesmärk oli luua võidupark, mida plaaniti pidulikult avada 1943. aasta 14. mail, mil möödus 600 aastat verisest ja tuhandete hukkunutega Jüriöö ülestõusu pealahingust samas paigas. Paraku Nõukogude okupatsioon hävitas osaliselt loodud pargi ning tänapäevane park on oluliselt väiksemal territooriumil. Tänapäevase pargi arendamisega tegeleb MTÜ Jüriöö Park (eesotsas Jüri Uppiniga) ning Lasnamäe Linnaosa Valitsus. Tänase pargi ideeks on mälestada kõiki sõdades hukkunud eestimaalasi.

Lasnamäe, linn paesel kaldal jätkab oma arengut, et vaatamata suurelamurajoonile olla sõbralikum, kaasaegsem ja aina enam elanike ootusi ning vajadusi rahuldav.Ajaloo hoidmiseks asus linnaosavalitsus 2003. aastal süstematiseerima meeneid ja kirjutisi, mis on seotud Lasnamäe elu-oluga. Nendest on linnaosavalitsuse ühes ruumis korraldatud püsiväljapanek, mis täieneb asutuste - ettevõtete -organisatsioonide - üksikisikute poolt toodava infomaterjali abil.Oluliseks ajaloo kandjaks on 2003. aastal valminud dokumentaalfilm Lasnamäest "Linn paesel kaldal" (režissöör Georg Jegorov, operaator Kaljo Reintam, teksti autor Tiina Naarits). Ajalooliste ja tänapäevaste kaadrite abil saab lühifilmis ülevaate Lasnamäel toimunust ja toimuvast. Võtted on nii esimesest Eesti Vabariigi ajast, Nõukogude ajast kui ka esimesest kümnest aastast taasiseseisvunud Eestis.