Õppekava

ÕPPEKAVA

I Lasteasutuse liik ja eripära

Tallinna Lauliku Lasteaed on 1-7.a. lastele hoidu ja eakohast alushariduse omandamist võimaldav Tallinna linnale kuuluv õppeasutus.

Lasteasutuse õppekava lähtub Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008 määruse nr 87  kehtestatud nõuetest.

Tallinna Lauliku Lasteaia õppekava on kinnitatud direktori 17.01. 2017 käskkirjaga nr 1-1/2.

Lauliku lasteaia üheks eripäraks loeme looduslikult kaunist asukohta, mis võimaldab lapsel vahetult kogeda muutusi ümbritsevas looduskeskkonnas. Seetõttu on meie lasteaia üheks prioriteediks kujunenud õuesõpe.

II Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Lauliku lasteaia eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, mille tulemusena laps: 

  1. on aktiivne tegutseja soovides ise uurida, katsetada ja avastada  
  2. tahab ja oskab teha valikuid, on koostöövalmis ja teisi arvestav
  3. tunneb huvi teda ümbritseva keskkonna vastu- loodus, kultuur, rahvusväärikus, pere, kodukoht
  4. lapsel kujuneb arusaam tervise hoidmise ja tervislike eluviiside tähtsusest
  5. lapsel kujuneb positiivne ja terviklik minapilt
  6. lapsel arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
  7. lapsel on välja kujunenud eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.   

III Põhimõtted

Õppe-kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära, vanust individuaalseid võimeid ja tausta. Pedagoogid on koostöös lastevanematega lapse arengu suunajad ja arenguks sobiva keskkonna loojad.

Meie põhimõtted on:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine;
  • lapsele turvatunde ning eduelamuste tagamine;
  • lapse loovuse toetamine;
  • mängu kaudu õppimine;
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
  • kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine;
  • igakülgne õuesõppe võimaluste kasutamine õppe-kasvatustöös.

IV Lapse arengu eeldatavad üldoskused õppekava läbimisel

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

  1. mänguoskused
  2. tunnetus- ja õpioskused
  3. sotsiaalsed oskused
  4. enesekohased oskused

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
  2. rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
  3. algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
  4. täidab mängudes erinevaid rolle;
  5. järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
  6. suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
  7. tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
  8. kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
  2. mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
  3. tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
  4. kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
  5. tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
  6. suhtub õppimisse positiivselt- tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
  7. rühmitab esemeid ja nähtusi, erinevate tunnuste alusel;
  8. kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist. 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
  2. tahab ja julgeb suhelda- huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
  3. hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
  4. osaleb rühma reeglite kujundamisel;
  5. oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
  6. loob sõprussuhteid;
  7. saab aru oma- võõras- ühine tähendusest;
  8. teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
  9. mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
  10. järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
  11. selgitab oma seisukohti.

 Enesekohaste oskuste all mõitetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha , sobival viisil väljendada;
  2. kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
  3. oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
  4. algatab mänge ja tegevusi;
  5. tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
  6. teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
  7. saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
  8. kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

 V Valdkonnad õppe- ja kasvatustegevuses

Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused on esitatud Tallinna Lauliku Lasteaia õppekavas, millega saab tutvuda lasteaias kohapeal.

VI Rühmade õppe- ja kasvatustöö korraldus: Rühmade tegevus- ja päevakavad lähtuvad lasteasutuse õppekavast. Rühma tegevus- ja päevakava koostamisel on arvestatud raamõppekava ja lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja ülesandeid, rühma vanuselist ja soolist koosseisu, laste arengutaset, lasteasutuse materiaalseid võimalusi ja ka lastevanemate soove. Konkreetsed tegevused ja mängud on planeeritud rühma päevakavasse nädala kaupa, neid seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad. Rühmade tegevus- ja päevakavade koostamisel jälgitakse, et kõiki tegevusi kasutataks maksimaalselt lapse kehaliseks, vaimseks ja sotsiaalseks arendamiseks, oskuste kujundamiseks, üldtunnustatud väärtuste vahendamiseks ja erinevate õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse kuuluvate teadmiste edestamiseks. Õpetamine toimub mängu kaudu ning nädalaplaani alusel.
Kuni kolmeaastastel lastel kestab planeeritud tegevus 10-15 minutit, kolme- viieaastastel lastel kuni 25 minutit, kuue-seitsmeaastastel kuni 35 minutit.
Kuue- kuni seitsmeaastaste laste päevakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu osutatakse psüühiliste protsesside – taju, mälu, mõtlemise arendamisele ja õppimise alusoskuste – vaatlus- ja kuulamisoskuse, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis-ja rühmitamisoskuse ning modelleerimisoskuse kujundamisele.

Viimati muudetud: 10.10.2018