AvalehtLemmikloom › KKK

Korduma kippuvad küsimused


1. Kus saab kasse ja koeri kiibistada?

Mikrokiipe paigaldavad veterinaararstid. Valiku Tallinna loomakliinikuid leiab veebilehelt koer.ee. Loe kiibistamise kohta lähemalt

2. Kuidas saab kiibistatud looma registrisse kanda?

Lemmikloomale paigaldatud mikrokiibi number tuleb registreerida Tallinna lemmikloomaregistris kas kiibi paigaldajal, loomaomanikul endal või lemmikloomaregistri volitatud töötlejal. Sel juhul on kiibinumbri järgi võimalik Tallinna lemmikloomaregistrist otsida leitud looma omanikku. 

Looma registreerimiseks kasuta Tallinna e-teenindust. Sisene portaali ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Avanenud lehe vasakus ääres klõpsa linki "Uus registreering" ja "Lemmiklooma registreerimine". Sisesta looma kiibi number ning klõpsa "Edasi". Kui loom on registreerimata, avaneb looma registreerimisvorm. Täida nõutud väljad ja salvesta. taotlen.tallinn.ee e-teeninduse kaudu saavad oma lemmiklooma registreerida vaid Tallinna elanikud. Lemmikloomaportaali E-teeninduse kaudu saavad andmeid lisada/vaadata nii Tallinna kui ka teiste Eesti omavalitsuste elanikud. Registreerimiseks võib pöörduda ka lemmikloomaportaalis toodud Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötlejate poole. Andmete sisestamine registrisse on tasuta.

3. Milliseid andmeid saan loomaomanikuna registris ise muuta ja milliseid ei saa?

Tallinna e-teeninduses saab omanik ise muuta oma kontaktandmeid (e-posti aadress ja telefoninumber), märkida looma surmaaja ning muuta ka looma tegeliku asukoha andmeid. Selleks tuleb esmalt siseneda portaali ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Oma kontaktandmete muutmiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Kontaktandmed". Looma surma teatamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning "Muudan surma andmeid". Looma tegeliku elukoha aadressi lisamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning seejärel klõpsata looma nimel, kellele soovite elukoha aadressi lisada.

Looma nime, sünniaja ja soo-andmete parandamiseks ning vaktsineerimise ja steriliseerimise/kastreerimise teabe lisamiseks peab omanik pöörduma Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötleja poole. Andmete muutmiseks tuleb saata posti või e-posti teel kiri koos oma isikukoodi, looma kiibi numbri ja andmetega, mida soovitakse muuta. 

4. Mida pean tegema, kui soovin lemmiklooma omanikku registris muuta?

Lemmiklooma ümber registreerimiseks on vaja nii praeguse kui ka tulevase omaniku nõusolekut. Üks võimalus on minna koos uue omanikuga Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötleja juurde. Mõlemal isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass) ja looma dokumendid (tõutunnistus, pass või vaktsineerimistunnistus). Teine võimalus on saata Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötlejale mõlema isiku digiallkirjaga avaldus sooviga loom ühelt omanikult teisele ümber registreerida. Avalduses peab olema kirjas nii praeguse kui uue omaniku nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-posti  aadress). Avaldusse tuleb märkida ka looma kiibi number ja tegelik asukoht. Kolmas variant on saata või viia Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötlejale ostu-müügi- või kinkeleping, mis tõendab, kelle vahel on looma üleandmine toimunud.

5. Miks on vaja ka kass kiibistada ja registrisse kanda?

Suurem osa Tallinna kodukassidest ei käi õues, kuid ka nemad ei ole kaitstud kaotsi minemise eest. Näiteks võib kass lipsata praokile jäänud koduuksest või transpordipuurist välja, kukkuda alla aknast või rõdult. Tänaval varitsevad kasse aga paljud ohud, mille tõttu võib kass raskelt haigestuda, viga saada või hukkuda.

Kiibistatud ja registrisse kantud kassi leidmisel tuvastab Varjupaikade MTÜ või loomakliinik kassi omaniku ja võtab temaga kohe ühendust, seega võib loom jõuda koju tagasi väga kiiresti ja oht tänaval elu kaotada on märkimisväärselt väiksem. Kui kass on registrisse kandmata, siis ei ole võimalik vaid kiibi järgi omanikku tuvastada. Loe Eesti Loomakaitse Seltsi artiklit "10 põhjust lemmiklooma kiibistamiseks" ja vaata 2013. aasta kevadel Kivila pargis toimunud kiibistamisaktsiooni videoreportaaži ERRi uudisteportaalist

6. Miks ei tohi kassi omapäi jalutama lasta?

Tänaval varitsevad kassi paljud ohud, mille tõttu võib ta raskelt haigestuda, viga saada või hukkuda. Vaktsineerimata kass võib hulkuvate kassidega kokku puutudes nakatuda viirushaigustesse, mille tagajärjel võib ta surra või vajada pikaajalist ravi. Näiteks kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV ehk kassiaids) vähendab ajapikku nakatunu immuunsust ja muudab ta haiguste suhtes vastuvõtlikumaks ning ravi on seega aeganõudev ja kulukas. Lisaks võib kass saada koertelt või linna sattunud rebastelt pureda, auto alla jääda või sattuda pahatahtliku inimese kätte – aeg-ajalt on kasse mürgitatud, piinatud või tapetud. Hulkuvad steriliseerimata või kastreerimata kassid suurendavad ka kodutute ja soovimatute kasside hulka tänaval.

7. Miks tuleks lasta veterinaaril oma kass või koer steriliseerida/kastreerida?

Igal aastal jõuab Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse rohkem kui kümme tonni lemmikloomade korjuseid, selle numbri sisse mahuvad ka tänavatel hukkunud lemmik- ja metsloomad. Suurema osa korjustekoormast moodustavad kassid. Arvestades kasside kehakaalu, käib jutt tuhandetest loomadest, kes lihtsalt inimese hoolimatuse tõttu hukka saavad. Hukatavate lemmikloomade kogus on tegelikult aga veelgi suurem, sest mitte kõik varjupaigad ei saada oma "loomseid ülejääke" Väike-Maarjasse ning siia pole lisatud kodudes hukatud kassipoegi. Et hukatavaid loomi oleks vähem, on äärmiselt oluline vältida soovimatute kutsikate ja kassipoegade sündimist ning steriliseerimine aitab sellele tõhusalt kaasa.

Looma steriliseerimisel on muidki häid külgi. Steriliseeritud või kastreeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigikaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud või kastreeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Steriliseerimine-kastreerimine parandab seega nii looma, loomapidaja enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitab hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust. Loe edasi, miks steriliseerimine või kastreerimine on vajalik

8. Miks ei ole hea võtta nn paberiteta tõukoera?

Kuna tõukoerakutsikas maksab palju, on loomulik, et koera soovija otsib odavamaid võimalusi, eriti kui soovitakse kindla välimusega lemmikut ega tunta huvi näitustel käimise vastu. Kahjuks saavutatakse odav hind sageli koera tervise arvelt: tavapärane on suguluses või tõustandardile mittevastavate koerte paaritamine ning koerte pidamine väga halbades tingimustes – kutsikate toiduvalik on kesine, nad on vaktsineerimata ja sotsialiseerimata. Kui kasvataja ei järgi aretusnõudeid ja koerale ei ole võimalik tõutunnistust vormistada, ei saa kindel olla, et on tegemist väidetud tõust kutsikaga. Seetõttu on tõukoera võtmisel soovitatav uurida põhjalikult kasvataja tausta või võtta lemmikloom hoopis Tallinna loomade varjupaigast või teistest Eesti varjupaikadest. Kui satud koera võtmise sooviga kohta, kus loomade elutingimused panevad muretsema, siis teavita olukorrast Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialisti Urmas Saronit (658 0433, 513 1163, urmas.saron [ät] vet.agri.ee). Loe Eestimaa Loomakaitse Liidu artiklit kahtlasest koeramüüjast.

9. Kaotasin oma lemmiklooma. Mida edasi teha?

    • Esimesel võimalusel teata kaotatud kassist, koerast või muust lemmikloomast Varjupaikade MTÜ-le telefonil 514 1431, mis töötab ööpäevaringselt. Täpsusta, kus loom kadus, milline ta välja näeb ja kas tal on mõni eritunnus (lontis kõrv, kaelarihm vms). Jäta enda kontaktandmed.
    • Võimaluse korral prindi looma foto ja oma kontaktandmed välja ning paiguta enda ja teiste ümbruskonna majade trepikodadesse.
    • Bussipeatustesse ja postide külge ei ole lubatud kuulutusi üles panna, kuid kokkuleppe saamisel on võimalik teated paigutada ümbruskonna poodide ja ostukeskuste teadetetahvlitele.
    • Võta ühendust Tallinnas kasse abistavate vabaühendustega PetsKasside Turvakodu, Kassiabi, Kelmiküla Kassijaam, Pesaleidja, Kass&Pojad ja Eesti Loomakaitse Selts ning edasta looma otsimise kuulutus.
    • Postita sotsiaalvõrgustiku Facebook isikliku konto seinale teade kadunud loomast ja jaga seda võimaluse korral sotsiaalvõrgustiku gruppides, näiteks gruppides „Kadunud ja leitud loomad ja uut kodu ootavad loomad”, „Kadunud ja leitud loomad”, "Leitud ja kadunud loomad Nõmmel" jne.
    • Tasu eest on võimalik kuulutus edastada ka raadios.


Koera kaelarihma külge võib paigutada plaadi telefoninumbriga, millele leidja saab helistada. Sel juhul võib koer koju tagasi jõuda veel enne varjupaika sattumist. 

10. Kuhu pean pöörduma, kui näen hulkuvat kassi või koera?

Hulkuvate kasside ja koerte püüdmiseks ja hoidmiseks ning neile uue kodu otsimiseks on Tallinna linn sõlminud lepingu Varjupaikade MTÜ-ga. Hulkuva kassi või koera märkamise korral tuleks võtta ühendust varjupaiga telefonil 5141 431, mis töötab ööpäev läbi. 

11. Kuhu pean pöörduma, kui näen muud hulkuvat lemmiklooma, näiteks kilpkonna, kodurotti või papagoid?

Varjupaikade MTÜ-ga sõlmitud leping hõlmab kõikide lemmikloomade püüdmist ja hoidmist (küülikud, tuhkrud, deegud ja teised pisiloomad; kilpkonnad, papagoid jne). 

12. Kuhu tuleb pöörduda, kui näen pealt looma peksmist või piinamist?

Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Looma julma kohtlemise korral tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole hädaabinumbril 112 või telefonil 612 3000. Jäta meelde sündmusega seotud olulised faktid ja võimaluse korral jäädvusta sündmus telefoni või kaameraga.

13. Keda tuleks teavitada, kui näen kerjustel kerjamisele kaasa võetud koeri?

Alates 2014. aasta algusest on Tallinnas sagenenud juhtumid, kus kerjused võtavad inimestes kaastunde äratamiseks kaasa väikest kasvu koerad või kutsikad. Murelikud kodanikud on teavitanud koertest, kes ei liiguta end pikka aega ja tõstavad puudutamise peale korraks vaid pead. Loomasõprade mure on õigustatud ning kindlasti tasub pöörata tähelepanu sellele, kas loomaga ollakse päikse käes ja kas on näha joogikauss veega. Võimaluse korral võib kerjajalt küsida koera heaolu kohta ja annetada koeratoitu. Kui on kahtlusi, et kerjamisele kaasa võetud koera heaolu ei ole tagatud ja tema tervis võib olla korrast ära, siis tuleb teavitada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit numbril 14410 ja Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialisti Urmas Saronit (tel 658 0433, 513 1163, urmas.saron [ät] vet.agri.ee).

14. Kas avalikus kohas tohib sisustuselemendina pidada peale kalade ka mõnda muud looma?

Loomakaitseseaduse § 27 „Loomade avalik näitamine” punkti 2 järgi võib tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi avalikult näidata ärilisel eesmärgil, kui on tagatud loomade heaolu ja on täidetud nende pidamise nõuded. Eelnimetatud tingimustel võib akvaariumikalu demonstreerida ka ruumide sisekujunduses. Seega on äril, mis loomadega ei kauple, lubatud sisekujunduses kasutada vaid tehistingimustes kasvatatud kalu. Kui märkad teisi loomi (sh linde ja loomi) ärides sisustuselementidena, siis teavita sellest Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialisti Urmas Saronit (tel 658 0433, 513 1163, urmas.saron [ät] vet.agri.ee).

15. Kuidas saada aru, et sisustuselemendina kasutatavate kalade tingimused ei ole head? Kuhu peaksin probleemide korral pöörduma?

Lemmikloomade pidamise nõuete 10. peatükk käsitleb neid tingimusi järgmiselt: (1) Akvaarium peab olema varustatud kaane või kattega, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata. (2) Kui akvaariumitaimed ja muu akvaariumivarustus ei paku kalale piisavalt varju, peab akvaariumis olema kalale varjumiskoht. (3) Akvaariumi vee kogus, kvaliteet, temperatuur ja sügavus peavad olema sobivad seal peetava kala liigile, suurusele ja arvule. Akvaariumis tuleb vett vahetada või puhastada piisavalt tihti. (4) Surnud kala eemaldatakse akvaariumist kohe pärast tema avastamist. (5) Akvaariumi sisustus ja põhjamaterjal peavad olema sobivad seal peetava kala liigile. (6) Kalarühmade, -parvede ja -liikide liitmise või kalarühma uue kala toomise korral tuleb arvestada kalaliikide omavahelise sobivuse ja eri liiki kalade loomulike käitumisharjumustega.

Sellised peavad olema kalade pidamise tingimused nii eraisiku kui ka juriidilise isiku juures. Kui isik pärast nõuetest teavitamist kalade elutingimusi ei paranda, tuleks esimesel võimalusel teavitada Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialisti Urmas Saronit (tel 6580433, 5131163, urmas.saron[ät]vet.agri.ee). 

Viimati muudetud: 27.03.2018