AvalehtLemmikloom › Steriliseerimine

Lemmikloomade steriliseerimine-kastreerimine


Igal aastal jõuab Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse rohkem kui kümme tonni lemmikloomade korjuseid, selle numbri sisse mahuvad ka tänavatel hukkunud lemmik- ja metsloomad. Suurema osa sellest korjustekoormast moodustavad kassid. Arvestades kasside kehakaalu, käib jutt tuhandetest loomadest, kes lihtsalt inimese hoolimatuse tõttu hukka saavad. Hukatavate lemmikloomade kogus on tegelikult aga veelgi suurem, sest mitte kõik varjupaigad ei saada oma "loomseid ülejääke" Väike-Maarjasse ning siia pole lisatud kodudes hukatud kassipoegi.

kutsikad_varjupaigas.jpg

Steriliseerimata kass võib ühe aasta jooksul poegida kuni neli korda ja saada seega kokku umbes 20 järglast. Ka koerad võivad aastas mitu korda poegida ja ühes pesakonnas võib olla isegi 15 kutsikat. 

Loomaomanik peab tagama, et tema loom ei saaks soovimatuid poegi. Tänapäeva ei sobi aastatetagune komme loomalapsed "merekooli" saata. Praeguste seaduste kohaselt on selline teguviis kriminaalkorras karistatav – teo toimepanijale võib määrata kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistuse. 

Hulkuvate loomade arvu aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside steriliseerimine või kastreerimine. Väga väheseid loomi peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on inimeste seltsilised, seega ei ole mingit vajadust lasta oma kassil või koeral järglasi saada. Eesti varjupaigad on täis hoolimatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud loomi.

Loomade steriliseerimisel on muidki häid külgi. Steriliseeritud või kastreeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad ega meelita ligi liigikaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud või kastreeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Steriliseerimine-kastreerimine parandab seega nii looma, loomapidaja enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitab hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

Miks peaks kastreerima isase kassi?

kodutud_kassid.jpg

Isaste kasside osas on levinud arvamus, et kuna nemad poegi koju ei too, siis võiks nad lõikamata jätta. Paraku pole kastreerimine vajalik üksnes poegadest hoidumiseks. Eeskirjale vastupidiselt omapäi hulkuma lastud isase ja kastreerimata kassi elu on pidev võitlus teiste hulkuvate ja kodutute kassidega. Kogu elu vältavate võitluste tõttu on kõutsi kõrvad pidevalt katki ning pea ja saba ümbruses esineb mädapaiseid. Omaniku jaoks tähendab see sagedasi kulukaid arstivisiite, kassile aga välditavaid kannatusi.

Teine ja kindlasti mitte vähem oluline asjaolu on lõikamata kassi tung jätta oma lõhnamärk igale poole, kus ta käib. Tubase kassi puhul on eriti häiriv, kui kiisu pissiloike on nii välisukse kui ka akende ümbruses, vahel ka omanike jalanõudes ja jopedel. Omapäi õue hulkuma lastavad kassid märgistavad kindlasti näiteks naabrite auto või välisukseesise ning sellest võib naabrite vahel tõusta suur tüli. Et kastreerimata isase kassi territoorium on tunduvalt suurem kui lõigatul, satuvad hulkuvad kastreerimata kassid palju tihedamini õnnetustesse ja nii on nende keskmine eluiga palju lühem kui opereeritutel.

Emase kiisu steriliseerimine

Emase kassi steriliseerib omanik peamiselt lõputu kräunumise ja soovimatute pesakondade tõttu. Kasside jooksuaeg ei ole seotud aastaaegadega, st seda võib esineda aasta läbi. Kui kassil pole võimalik viljastuda, võib jooksuaeg kesta pikki kuid. Kui läheduses on aga mõni isane kass, siis võib paari kuu pärast oodata pisiperet. Pärast poegimist võib uus jooksuaeg alata aga juba nädala või paari möödudes.

Pärast operatsiooni

Nagu inimestegi puhul, kaasnevad ka loomade operatsioonidega mõningad riskid. Samuti muutub operatsiooni järel looma ainevahetus aeglasemaks ja seetõttu ei tohi loomal lasta end ülekaaluliseks süüa. Emase kassi operatsiooni riskid on suurelt jaolt samad mis isaselgi. Emaste loomade puhul on haavahooldus natuke keerukam. Põhjalikumat lisateavet steriliseerimise ja kastreerimise kohta küsige loomaarstilt.

Tutvu infomaterjaliga "Miks steriliseerida/kastreerida oma lemmik?" eesti keeles    vene keeles

Viimati muudetud: 22.03.2018