Erivajadustega laps

Lapse erivajadustega arvestamise ja toetamise võimalustest saate rohkem informatsiooni Tallinna Haridusameti kodulehel Erivajadusega laps/õpilane

ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED  JA KORRALDUS

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. Lasteaias käivad erivajadusega lapsed, kes suudavad tegutseda rühmaliikmena ja käituvad üldkehtivate normide järgi, osaledes igapäevategevustes oma võimete kohaselt.

Erivajaduse väljaselgitamine

  • Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides. Vastavalt lapse arengu jälgimisel saadud tulemustele teeb õpetaja vajadusel lapsevanemale ettepaneku lapsega spetsialistide poole pöördumiseks ja erivajaduse kindlaksmääramiseks.
  • Erivajadusest annavad teada lasteasutuse direktorile lapse vanemad.
  • Õpetaja koostab vajadusel erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani vastavalt lapse erivajadusele ja arengutasemele. Erivajadustega lapse toetamisel osalevad rühma-, muusika- ja liikumisõpetaja, lapsevanemad ning õpetaja abid, mille toimimise eest vastutab lasteaia direktor. Vajadusel leitakse võimalus tegeleda lapsega individuaalselt.

ERIVAJADUSED

  • Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga perede lapsed
    Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid. Lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele  lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
  • Kõnehäired
    Kui lapsel on kõnehäireid, teavitab õpetaja vanemat logopeedi konsultatsiooni vajadusest. 1 x aastas lasteaeda kutsutud logopeed kontrollib üle  kõigi 3-4 aastaste laste kõne.
  • Andekus
    Kui laps on musikaalne, teeb temaga süvendatud individuaalset tööd muusikaõpetaja. Kui laps on andekas mõnes muus valdkonnas, siis tegeleb rühmaõpetaja lapsega individuaalselt, andes täiendavaid teadmisi ja ülesandeid.
  • Tervisehäired
    Teatud tervisehäirete puhul (traumade järgne, kroonilised haigused, astma jne) tegeleb lapsega rühmaõpetaja, lapse toetamisel osalevad ka liikumis-ja muusikaõpetaja. Allergia või suhkruhaiguse puhul koostatakse koostöös lapsevanemaga lapsele individuaalne toidumenüü.
  • Koolikohustuse edasilükkamine
    Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks on lapse tervislik seisund. Koolikohustuse edasilükkamise taotlemiseks esitab lapsevanem nõustamiskomisjonile vajalikud dokumendid. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise taotlus rahuldatakse juhul, kui lapsele tagatakse lapsevanema poolt lapse arenguks ja taastusraviks vajalik keskkond ning võimalus jätkata alushariduse omandamist kuni kooliminekuni.

Erivajadusega lapsega töö põhimõtted:

  • Erivajadusega laps võtab osa rühma ja lasteasutuse ühistest ettevõtmistest vastavalt oma tasemele.
  • Laps õpib ja mängib teiste lastega koos.
  • Laps omandab teadmisi vastavalt tema arengutasemele ja arengukiirusele.
  • Toimub vastavalt lasteaia päevakavale.
  • Individuaaltöö plaane korrigeeritakse ja täiendatakse pidevalt lähtudes lapse arengust.
  • Muutused fikseeritakse arengu hindamise tabelis, lapse arengumapis.
Viimati muudetud: 18.11.2020