Õppetöö korraldus

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

1. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ning lapse arengu  eeldatavad tulemused õppekava läbimisel lasteaia õppekavas esitatakse vanuserühmiti seitsmes valdkonnas: 1) mina ja keskkond; 2) keel ja kõne; 3) eesti keel kui teine keel; 4) matemaatika; 5) kunst; 6) muusika; 7) liikumine.

2. Lasteaia õppeaasta
2.1 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini.
2.2 Aktiivne õppeperiood toimub 15. septembrist 15. maini.
2.3 Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga, viiakse läbi liikumis- ja muusikategevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues).
01. septembrist kuni 01.oktoobrini keskenduvad õpetajad lapse arengu hetkeseisu väljaselgitamisele ja täidavad LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabeli.
2.4 Koolivaheaegadel  viiakse läbi liikumis- ja  muusikategevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues). 

3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine
3.1 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust eripära ning lapse huve.
3.2 Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
3.3 Õppe-ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse (võimalusel) loomulikus keskkonnas.
3.4 Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
3.5 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi –nädala-  eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse ka lapsevanemaid.
3.6 Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
3.7 Õpetajad kaasavad lapsed planeerimisprotsessi – lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
3.8 Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
3.9 Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe-ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

4. Rühma päevakava
4.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused.
4.2  Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevus- ja päevakavad vastavalt rühma laste vanusele hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
4.3 Õppealajuhataja poolt kooskõlastatud rühmade tegevus- ja päevakavad kinnitab käskkirjaga lasteasutuse direktor.

5. Lasteaia õppeaasta tegevuskava
5.1 Enne õppeaasta algust kinnitab direktor Lasteaia õppeaasta tegevuskava, mis lähtub lasteaia arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.
5.2 Lasteaia õppeaasta tegevuskava täitmise kindlustab lasteasutuse direktor.

6. Rühma aasta tegevuskava
6.1 Rühma aasta tegevuskava koostatakse rühmaõpetajate poolt (kõiki rühma tegevusvaldkondi kajastava ühtse vormi alusel) koostöös  muusika-ja liikumisõpetaja, laste ja lapsevanematega  iga õa 15.-septembriks.
6.2 Rühma aasta tegevuskava tutvustavad õpetajad vanematele sügisestel lastevanemate koosolekutel ja küsivad vanematelt ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks.
6.3 Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse rühma/lasteaia tegevuste kavandamisse aastaringselt.
6.4 Sügisestel lastevanemate koosolekutel annavad õpetajad vanematele tagasisidet ka eelmise õppeaasta tegevuskava täitmise kohta.
6.5 Rühma aasta tegevuskava koostamisel lähtuvad õpetajad  eelmise õppeaasta Rühma õppeaasta tööanalüüsi järeldustest, Rühma lastevanemate rahulolu küsitluse järeldustest, Rühma laste rahulolu küsitluste järeldustest, Rühma õpikeskkonna täiendamise järeldustest, Rühma lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise kokkuvõttest , lasteasutuse sisehindamise parendustegevustest, lasteaia arengukavast ja õppekavast ning uue õppeaasta üldeesmärkidest.

7. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse nädalaplaan
7.1 Õpetajad koostavad kindla vormi alusel rühmade mänguliselt lõimitud nädalaplaanid hiljemalt esmaspäeva hommiku kella 9.00-ks ja tõstavad need Luha lasteaia ühisserveri kausta NÄDALAPLAANID
7.2 Naaberrühmade õpetajad vaatavad üle teineteise nädalaplaanid (Nupsud/ Miksitajad; Naksid/ Patsupaid; Summajad/Särtsud) jagades nii häid kogemusi.
7.3 Õppealajuhataja vaatab Luha ühisserveri elektroonilises NÄDALAPLAANIDE kaustas olevad rühmade nädalaplaanid üle hiljemalt esmaspäeva lõunaks ja teeb e-dokumenti  vajadusel täiendusi (kokkuleppeliselt punase värviga)
7.4 Hiljemalt esmaspäeva õhtuks panevad  õpetajad (vajadusel täiendatud) paberkandjal trükitud nädalaplaanid vanematele tutvumiseks rühma stendile/kausta
7.5 Õpetajad kustutavad ühisserveri NÄDALAPLAANIDE kaustast  oma rühma (vajadusel naaberrühma kolleegi ja õppealajuhataja poolt täiendatud) nädalaplaani peale selle väljatrükkimist, st et vanu nädalaplaane kaustas ei hoita.
7.6 Muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja lõimivad muusika- ja liikumistegevused rühma nädalaplaani teemaga.
7.7 Hiljemalt iga kalendrikuu esimesel tööpäeval kella 9.00-ks tõstab muusikaõpetaja kõigi rühmade muusikategevuste järgmise kuu tööplaanid ühisserveri kausta
7.8 Hiljemalt iga kalendrikuu esimesel tööpäeval kella 9.00-ks tõstab liikumisõpetaja kõigi rühmade liikumistegevuste järgmise kuu tööplaanid ühisserveri kausta NÄDALAPLAANID ja kustutab eelmise kuu tööplaani, st vanu kuuplaane kaustas ei hoita.
7.9 Õpetajad selgitavad nädala lõpus (või teema lõppedes) lastega vestluse tulemusena välja selle, mida lapsed teada said, mida nad tahaksid sellest teemast veel teada ja  uued ideed järgmiseks nädalaks. Info tegevuse kohta kajastub nädalaplaanis ja tulemused õppe-ja kasvatustegevuse päevikus (reedesel päeval või teema lõppemise päeval) 

8. Õppe- ja kasvatustegevuse päevik
8.1 Enne õppeaasta algust kinnitab lasteasutuse direktor allkirjaga nummerdatud lehekülgedega iga rühma õppe- ja kasvatustegevuse päeviku.
8.2 Päeviku pidamise ja selle nõuetekohase täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja.
8.3 Rühma õpetajad ja muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
8.4 Rühma õpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks õppeaasta alguseks.
8.5 Õpetajad märgivadpäeviku paremale poole need lapsed, kes vajavad täiendavat individuaalset õpet või andekamad lapsed, kes vajavad keerulisemaid lisaülesandeid. 
8.6 Päeviku täitmise eest vastutavad rühma õpetajad. Päevik, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid, asub kindlas õpetajate poolt kokkulepitud kohas. Õpetajad tagavad, et võõrad isikud päevikuga tutvuda ei saa.
8.7 Suveperioodil, kui rühmad on ühendatud, täidavad õpetajad töötava rühma päevikut.
8.8 Õpetajad esitavad täidetud päevikud arhiveerimiseks direktorile õppeaasta lõpus, hiljemalt 31.augustil. Suveperioodiks suletud rühmade õpetajad teevad päevikusse sissekande rühma sulgemise kohta.

9. Õppe- ja kasvatustöö analüüs
9.1 Rühma õpetajad koostavad/esitavad soovi korral poolaasta vahekokkuvõtte õppe- ja kasvatustööst jaanuari/veebruari ped. nõupidamisel.
9.2  Rühma õpetajad esitavad mai/juuni ped. nõupidamisel kindlaksmääratud vormi alusel kokkuvõtte Rühma õppeaasta õppe- ja kasvatustööst ja tõstavad rühma aasta tööanalüüsi Luha ühisserveri kausta 20../20… õa Rühmade tööanalüüsid.

10. Lapse arengu analüüsimine
10.1 Lapse arengu hindamise meetodid: vaatlus, laste joonistused, fotomaterjal, küsitlus ja Lapse arengu jälgimise mäng.
10.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted: laste individuaalsete erisuste märkamine, laste kasvukeskkonnaga arvestamine, lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises, lapse positiivsete hoiakute ja huvi, saavutatu  ja toimetuleku, väärtustamine
10.3 Lapse arengu jälgimine, analüüsimine ja hindamine on oluline: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe-ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
10.4 Hinnangu aluseks lapse arengu kohta on õpetajate poolt koostatud/täidetud LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabel (Lisa 7)  ja (õpetajate poolt täiendatud J.Rebane, K. Kirbits, R. Varik 2011 „Arengu jälgimise mäng“) LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU tabel   (Lisa 8) .
10.5 Rühmade õpetajad täidavad LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabelid hiljemalt 01.oktoobriks.  ja 31. maiks.  
10.6 Hiljemalt 31. maiks täidavad õpetajad LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU tabeli. Sõimerühma õpetajad lisavad lapse arengukirjelduse LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabelisse.
10.7 Õpetajad panevad hiljemalt 31.maiks LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabeli ja  LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU  tabeli lapse kasvumappi.
10.8 Lasteaeda tulles seavad õpetajaid igale lapsele sisse kasvumapi, milline on arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni.
10.9 Lasteasutuse õppekava läbinule koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolieelikute rühma õpetajad koostavad koolivalmiduskaardi kindlaksmääratud vormi alusel hiljemalt 31. maiks.
10.10 Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik.
10.11 Lasteasutuse õpetaja annab lapse arengust põhjaliku ülevaate üks kord õppeaastas - arenguvestlusel lapsevanemaga. Arenguvestlus annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes 10.12 3-6 a laste arenguvestlused viiakse läbi 01. jaanuarist kuni 30. veebruarini, koolieelikute arenguvestlused viiakse läbi 01.oktoobrist kuni 30. novembrini.
10.12 Õpetajad planeerivad RÜHMA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVAS arenguvestluste läbiviimise ajavahemiku ja teavitavad sellest ka lapsevanemaid.
10.13 Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Tallinna Luha Lasteaia LAPSEVANEMATEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST. Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE.
10.14 Rühma õpetajad esitavad hiljemalt 2 nädalat pärast arenguvestluste toimumist direktorile õpetajate poolt allkirjastatud dokumendi RÜHMA KOKKUVÕTE ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISEST  20../20… õa  ja tõstavad selle ka Luha ühisserveri kausta RÜHMADE KOKKUVÕTTED ARENGUVEST LUSTE LÄBIVIIMISEST  20../20… õa.
10.15 Õppealajuhataja teeb LASTEAIA 20../20… õa  RÜHMADE ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KOKKUVÕTTE,  tõstab selle Luha ühisserveri õa kokkuvõtete kausta ja annab sellest ülevaate hiljemalt õa viimasel  pedagoogilisel nõupidamisel.10.9 Meeskond kasutab kokkuvõtte järeldusi järgmise õppeaasta  tegevuskavade koostamisel.
10.16 Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust sügisestel lapsevanemate koosolekutel.
10.17 Liikumis-ja muusikaõpetaja annavad õpetajatele lapse arengu kohta regulaarselt suulist tagasisidet. Kokkuvõtva ülevaate lapse kehalisest ja muusikalisest arengust edastavad muusika-ja liikumisõpetaja rühma õpetajatele enne lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimist.

11.Erivajadusega laps
11.1 Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
11.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
11.3 Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste  olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.
11.4 Logopeed selgitab õppeaasta alguses välja alates neljandast eluaastast kõneravi vajavad lapsed ning koostab teatise  lapse  kõneuuringu tulemustest.
11.5 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
11.6 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
11.7 Lapsi, kellel on nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse täitmine edasi lükatud, toetatakse igapäevaste tegevuste kaudu ning tehakse lapsega täiendavalt individuaalset tööd.
11.8 Kui lapse areng ei ole eakohane, siis tegeleb temaga rühma õpetaja individuaalselt.
Kui laps on andekas mõnes valdkonnas, siis tegeleb temaga täiendavalt rühma õpetaja.
11.9 Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret toetatakse lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
11.10Eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele igapäevaste tegevuste kaudu.

12. Eesti keele kui teise keele õpe
12.1 Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.
12.2 Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
12.3 Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiseks, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.
12.4 Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
12.5 Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

13.Koostöö lastevanematega
13.1 Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
13.2 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
13.3 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
13.4 Koostöös lastevanematega lähtuvad pedagoogid  LUHA LASTEAIA LAPSEVANEMATE NÕUSTAMISSÜSTEEMIST,  LAPSEVANEMAGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST ja LASTEAIA KÄSIRAAMATUST ning PERSONALI KODUKORRAST.

 

Viimati muudetud: 02.09.2016