Tallinna Männi Lasteaia õppekava

 

Pildiotsingu lasteaia õppekava tulemus

2018/ 2019.  õppeaasta põhiteemaks on: „Igal kodul oma keel“

Mis hõlmab endas järgmisi eesmärke:

  • - Toetada laste ettevõtlikkust ja arengut läbi tehnoloogia ning projektõppe multikultuurses keskkonnas, kasutades mängulisust ning koostööd lapsevanematega.

 

Lasteaia õppekava  

MISSIOON  

    Pakkuda lastele lapsesõbralikku arengukeskkonda ja heal tasemel oskusi-teadmisi võimaldamaks toimetulekut koolis õppimise ja igapäevaeluga.  

VISIOON  

    Olla turvaline, lapsesõbralik ja koostööaldis lasteaed.  

MEIE VÄÄRTUSED  

    Turvalisus, hoolivus, koostöö, usaldus, pühendumus, innovatiivsus.  

TALLINNA MÄNNI LASTEAIA PRIORITEEDID  

  • Materiaalse sise- ja väliskeskkonna parandamine    
  • Õppekava valdkondade tasakaalustatus ja integreeritus    
  • Personali arendamine ja kaasamine kollektiivi suurenemise tingimustes    
  • Tegevuste lõimitult läbiviimine    
  • Õues õppimise väärtustamine    
  • Multikultuursuse edendamine    
  • Ettevõtlikkuse arendamine    
  • Aktiivne koostöö rühmaõpetaja ning õpetaja abi vahel    

2. ÕPPEKAVA ÜLDOSA  

    Tallinna Männi Lasteaia õppekava aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.  

2.1 LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA  

    Tallinna Männi Lasteaed on Tallinna Linna omandis olev    munitsipaallasteaed. Lasteaia töökeel on eesti keel. Lasteaias    on ruumi 12 rühmale. Lasteaias käivad 1-7-aastased lapsed.    Rühmi avatakse vastavalt võimalustele ja järjekorras olevate    laste vanusele. Lasteaias on sõime-, aia- ja liitrühmad.    Lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. Samuti pööratakse lasteaias suurt tähelepanu    keskkonnakasvatusele, draamaõppele ning ettevõtluspedagoogika põhimõtetele. Lasteaia arengukavas on üheks ülesandeks ka multikultuurilise õpikeskkonna kujundamine ja multikultuurilise õppe pakkumine.  

2.2 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED  

    Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.  

    Üldeesmärgist lähtuvalt toetatakse lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ja algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise   tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.  

    Arengukava õppe- ja kasvatustöö eesmärgid on:  

  • Eri kultuuride integreeritus eesti ühiskonda.    
  • Multikultuurilise hariduse andmise poole suundumine    
  • Ettevõtluspedagoogika meetodite kasutamine    
  • Koostöö Tallinna lasteaedadega    

    Eesmärkide saavutamise põhimõtted on:  

  • Üldeesmärgi täitmist võimaldavad eakohased ainekavad, lasteaia ja rühma väärtused, mis järgivad üldtunnustatud humaanseid ja demokraatlikke väärtusi ning õppe- ja kasvatustöös järgitavad terviseedenduse ja süvendatud keskkonnakasvatuse põhimõtted; kavandatakse õppimist läbi mängu, arvestatakse lapse individuaalsusega, luuakse lapsele    tema arengut ja sotsialiseerumist toetav keskkond, tagatakse    turvatunne ja eduelamuse kogemine, rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi ning tagatakse kodu ja lasteaia koostöö.    
  • Lasteaeda võetakse selleks soovi avaldanud lapsed olenemata nende rahvusest ning kodusest keelest. Lapsed kelle emakeel ei ole eesti keel, integreeritakse täieliku keelekümbluse meetodil, rakendades lisaks individuaalset tööd individuaalse arenduskava alusel, mis on kooskõlastatud lapsevanemaga.    
  • Multikultuurilise hariduse sisseviimiseks kaasatakse teisest kultuurikeskkonnast laste vanemaid koos õpetaja koolituse ja enesetäiendamisega ning väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone    
  • Lapses ettevõtliku ellusuhtumise arendamiseks pööratakse põhitähelepanu lapse loovuse toetamisele, koostööle koduga, uute traditsioonide kujundamisele    
  • Jätkatakse projekte koos teiste Tallinna lasteaedadega, mis avardavad laste silmaringi ning oskusi ning võimaldavad parima pedagoogilise kogemuse propageerimist.    

    Lapse arengut toetab kogu lasteaia kollektiiv, sealhulgas eriti rühmameeskonnad, muusika- ja liikumisõpetajad ning direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Lapse arengu toetamise toimimise eest vastutab lasteaia direktor.  

2.3 ÕPIKÄSITUS  

    Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära, milleks on vanus, sugu, tervislik seisund, keeleline ja kultuuriline taust, võimed jne.  

    Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms. kaudu.  

    Laps on õpiprotsessis aktiivne osaleja, teda kaasatakse kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning analüüsima oma tegevust.  

    Pedagoogid on laste arengu toetajad ja suunajad, nad loovad arengut toetava keskkonna, suunavad last oma tegevuse tulemuslikkuse hindamisele ning eduelamuse kogemisele.  

2.4 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS  

    Tallinna Männi Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta kestab 01. septembrist – 31. augustini.  

    Õppeaasta alguses kinnitatakse pedagoogilise nõukogu poolt lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid õppeaastaks, millest lähtuvad rühmaõpetajad rühma eesmärkide seadmisel.  

    Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab laste vanusest lähtuvalt päevarütmi. Rühmade päevakavad koostatakse koostöös tervishoiutöötajaga ning need kinnitab direktor .  

    Rühma õppe- ja kasvatustöö kavandamisel lähtuvad pedagoogid lapse vanusest ja arengutasemest ning arvestavad lapse huve  lähtudes põhimõttest: lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.  

    Rühma õppe- ja kasvatustegevused planeeritakse aastaks kuude kaupa, ürituste kava koostatakse lähtuvalt kogu lasteaia ürituste kavast õppeaastaks.  

    Õppe- ja kasvatustegevused on seotud nädala teemadega ning lõimitud eri valdkondade sisu ja tegevustega.  

    Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi mänguliselt, esteetilises ja turvalises keskkonnas ning seotult kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.  

2.5 LAPSE ARENGU HINDAMINE  

    Lapse arengu jälgimine, analüüsimine ja hindamine tema eripära mõistmiseks, erivajaduse väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist.  

    Lapse arengu hindamise tabelite ja mõõdikute aluseks on üldoskused, õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade õpitulemused.  

    Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused, lasteaia õppekava ainevaldkondade õpitulemused vanuseti. (õppekava lisa).  

6-7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED  

            ÜLDOSKUSED          

                   

  1. Mänguoskused          

  • Laps tunneb mängust rõõmu, on suuteline mängule  keskenduma            
  • Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi, muljeid ümbritsevast maailmast            
  • Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu            
  • Täidab mängudes erinevaid rolle            
  • Järgib mängureegleid, oskab tuttavate mängude  reegleid teistele selgitada            
  • Suudab mängu käigus probleeme lahendada, jõuda kokkuleppele            
  • Tunneb rõõmu võidust, suudab taluda kaotust võistlusmängus            
  • Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.            

 2. Tunnetus ja õpioskused          

  • Laps saab aru lihtsamatest hulk, põhjus, tagajärg seostest, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna            
  • Mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt, kasutab arutlevat dialoogi.            
  • Tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni 30. min.            
  • Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni            
  • Tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi            
  • Suhtub õppimisse positiivselt-soovib õppida, uurida, katsetada, avastada            
  • Oskab rühmitada esemeid erinevate tunnuste alusel            
  • Kasutab materjali paremaks meeldejätmiseks kordamist.            

  3. Sotsiaalsed oskused          

  • Laps püüab mõista teiste inimeste tundeid ning  arvestada neid oma käitumises            
  • Tahab ja julgeb suhelda, tunneb huvi teiste vastu            
  • Laps hoolib teistest inimestest, osutab vajadusel abi ja küsib seda ka ise.            
  • Osaleb rühmareeglite kujundamisel, teab nende täitmise vajalikkust            
  • Oskab teistega arvestada, teha koostööd            
  • Laps loob sõprussuhteid            
  • Saab aru oma-võõras-ühine tähendusest            
  • Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel            
  • Mõistab, erinevusi, et inimesed on erinevad            
  • Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme            
  • Selgitab oma seisukohti            

4. Enesekohased oskused          

  • Laps suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone sobival viisil väljendada (rõõm, viha,)            
  • Kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi            
  • Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda, ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele            
  • Algatab mänge ja tegevusi            
  • Tegutseb iseseisvalt, vastutab oma käitumise eest            
  • Teab, mis on tervisele kasulik, kahjulik, oskab   ohutult käituda.            
  • Saab hakkama eneseteenindusega, on kujunenud esmased tööharjumused            
  • Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes korrastab töökoha.            

    Lapse arengu hindamise tabelid kinnitatakse pedagoogilise nõukogu poolt. Tabelid täidetakse rühma pedagoogide poolt kaks korda õppeaasta jooksul (oktoobris ja aprillis).  

    Lapse arengust ja õppimise tulemustest tagasiside andmiseks lastevanematele ning nende ootuste ja soovide selgitamiseks viiakse lisaks igapäevastele suhtlemistele kord aastas läbi arenguvestlused. Rühma õpetajad koostavad läbiviidud arenguvestluste kohta kokkuvõtte.  

    Kord aastas kontrollib laste arengut logopeed ning teeb vanematele ja õpetajatele vajadusel ettepanekuid lapse arendamiseks.  

    Juhtkonna poolt kehtestatud tähtajaks ja vormis koostab iga rühm õppe- ja kasvatustöö aruande õppeaasta kohta.  

2.6 ERIVAJADUSTEGA LAPS  

    Lapse arengu hindamine kaks korda aastas võimaldab lapse  erivajaduse varast märkamist.  

    Erivajaduseks loeme lapse eripärasid (võimed, tervislik seisund, mitte-eesti emakeel jms.), mille tõttu laps vajab arengu saavutamiseks lisa toetamist, spetsialistide kaasamist jms., aga ka lapse keskmisest suuremaid võimeid (andekust) teatud valdkondades.  

    Erivajaduse avastamisel kaasatakse lapsevanem, vajadusel spetsialist ning koostöös koostatakse lapse individuaalne arenduskava, mis võimaldab lapsel areneda omas tempos ning  tagab tulemused vastavalt lapse võimetele.  

    Ka andekate laste vanematega koostatakse koostöös individuaalne arenduskava, milles võib ette näha ka lapse kaasamise huvihariduse- või spordiringi lapsevanema poolt väljaspool lasteaeda.  

2.7 KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA  

    Koostöö lapsevanematega on pidev ning põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel eesmärgiga toetada lapse arengut.  

    Rühmas peetakse lapsevanemate koosolekuid vähemalt kaks korda    aastas. Vajadusel peetakse lasteaia lastevanemate üldkoosolekuid, uute lastevanemate koosolekuid jne.  

    Lastevanemate rahulolu uuritakse rahuloluküsitlustega vastavalt lasteaia sisehindamise korrale ja aastakavale. Tagasiside nendest küsitlustest antakse vanematele koosolekutel ja/või infostendide, kodulehe vms. kaudu.  

    Rühma pedagoogid suhtlevad lapsevanematega iga päev, vahendades  infot lapse kohta.  

    Kord aastas viib rühma pedagoog lapsevanemaga läbi lapse arengu vestluse.  

    Lapsevanematel on alati võimalik külastada lasteaeda, kui see ei sega päevakava täitmist, samuti on lapsevanemad oodatud pidudele ja teistele ühisüritustele. Lapsevanematega tehakse koostööd õppe- ja kasvatustegevuste ning muude ürituste  planeerimisel, organiseerimisel ja läbiviimisel.  

    Lasteaia pedagoogid nõustavad vanemaid vajadusel õppe- ja kasvatusküsimustes.  

2.8 ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD  

    Õppekava vaadatakse üle kord aastas, eeldatavalt õppeaasta lõpus õppe- ja kasvatustöö arendamise töögrupi poolt. Vajadusel koostatakse ettepanekud õppekava uuendamiseks ja/või  täiendamiseks pedagoogilisele nõukogule. Ettepanekuid tutvustatakse ka lasteaia hoolekogule. Kui pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu on uuendused ja/või täiendused heaks kiitnud, viiakse need õppekavasse ja kinnitatakse juhataja  poolt.  

    Kui õppe- ja kasvatustöö arendamise töögrupp leiab, et põhjendatult on vaja õppekava muuta/täiendada õppeaasta keskel, teeb ta sellise ettepaneku pedagoogilisele nõukogule ja hoolekogule. Sellisel juhul võib ka aasta lõpus regulaarse ülevaatuse ära jätta.

Viimati muudetud: 21.09.2018