Kodukord

 

TALLINNA MÄNNIKÄBI LASTEAIA KODUKORD

Lähtuvalt EV Haridusseaduse § 24 omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.

Tallinna Männikäbi Lasteaia kodukord

1. Üldsätted

1.1. Kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest ja teistest õigusaktidest.

1.2. Kodukord on avalikustatud lasteasutuse veebilehel https://www.tallinn.ee/est/mannikabi-lasteaed/Kodukord-48 ja on lasteasutuses paberkandjal tutvumiseks kättesaadav.

1.3. Lasteasutuse kodukorra koostab direktor ja selle kinnitab hoolekogu.

1.4. Kodukord on lastele, lapsevanematele ja eestkostjatele (edaspidi vanem) ning lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.

2. Lapse lasteaeda toomine ja koju viimine

2.1 Lasteaed on tööpäevadel avatud 7.00-19.00.

2.2 Lasteaed on suletud riigipühadel. Riigipühadele eelnev tööpäev on lühendatud kolme tunni võrra (23. veebruar; 22.juuni; 23.detsember; 31.detsember).

2.3 Lapse lasteaeda toomisel palun pidage kinni  lasteaia päevakavast. See tähendab, et lasteaias saab laps süüa hommikusööki ajavahemikus 8:30-9:00.  

2.4 Hilisemast tulekust  palun teatage ELIISi või helistage kella 9:30-ks.

2.5 Lapsevanemal on õigus tuua last lasteaeda ja viia ära endale sobival ajal, kuid arvestusega, et see ei sega rühma tegevusplaani.

2.6 Hilinemise korral palun  oodake koos lapsega, kuni lõpeb alanud planeeritud õppetegevus ja/või tekib sobiv moment rühma tööga liitumiseks. Seeläbi ei ole häiritud tegevusest osavõtjate laste tähelepanu ja töö. Rühmatööga liitumiseks annab lapsevanemale ning lapsele märku õpetaja.

2.7 Lapsevanem annab isiklikult lapse üle rühmaõpetajale või õpetajaabile ning järele tulles võtab isiklikult lapse vastu rühmaõpetajalt või õpetajaabilt.

2.8 Rühma töötajatel on õigus laps üle anda ka vanemate poolt eelnevalt tutvustatud ja volitatud esindajatele.

2.9 Rühma töötajatel on keelatud last üle anda alla 14 aastasele (kui ei ole esitatud lapsevanema poolt vastavat volikirja) või selleks volitamata isikule.

2.10 Ebakaines olekus (alkoholi – või narkojoobes) isikutele last üle anda ei ole lubatud.

2.11 Rühma sisenedes kasutage oma lapse rühma trepikoja ust (kahte majapoolt ühendavates koridorides palume välisjalanõudes mitte käia, kasutada iga rühma välisust).

2.12 Ootamatute olukordade või juhtumite korral, kui vanemal tekib probleeme lapsele õigeks ajaks  (18.45, et jõuaksite lapse riietada ja enne 19.00 väljuda) järele tulemisega, palun informeerige sellest kindlasti õpetajat rühma telefonile või õpetaja telefonile helistades.

2.13 Peale kella 19.00 lasteaeda jäävate laste vanematega kontaktita jäämise korral on õpetajal kohustus antud olukorrast teavitada linnaosa lastekaitsespetsialisti ja/või politseid ning tegutseda spetsialisti/politsei nõuannetele vastavalt.

2.14 Sulgeme alati lasteaia jalgväravad nii lasteaeda tulles kui lasteaiast lahkudes. See on oluline teie lapse turvalisuse tagamiseks.

2.15 Palun jälgige autot parkides liiklusmärke ja et lasteaia värava ees oleks piisavalt ruumi vankri või kelguga liikumiseks ning vältige autoväravate ette parkimist ja teiste autode ning parkla kinni parkimist.

3. Turvalisuse tagamine

3.1. Lasteasutuse töötajad loovad lasteasutuses füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.

3.2. Lastele on seatud hoonest või territooriumilt väljaliikumise piirangud. Laps võib hoonest ja territooriumilt lahkuda koos lasteasutuse töötajaga lasteasutuse direktori loal või lahkuda koos vanemaga või vanema poolt eelnevalt määratud isikuga.

3.3. Laste lahkumine lasteasutuse ruumidest ja territooriumilt lasteasutuse töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteasutuse ruumidesse on keelatud.

3.4. Õppekäigule minekust informeeritakse vanemaid. Tänaval liigeldes on lapsed ja rühma töötajad helkurvestides.

3.5. Vanemad, lasteasutuse töötajad ja lapsed sulgevad enda järel väravad, et tagada laste turvalisus.

3.6. Lasteasutuse õuealale sissesõit mootorsõidukitega on vanematele keelatud (välja arvatud invaauto).

3.7. Laste ohutuse tagamiseks on lasteasutuse territooriumil keelatud sõita jalgrataste, rulluiskude, rulade ja tõukeratastega.

3.8. Laste ohutuse tagamiseks palun kelkusid ja jalutuskärusid lasteaia hoonesse mitte tuua.

3.9. Lapsed, vanemad ja lasteasutuse töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat või lasteasutuse direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.

3.10. Viibides oma lapsega lasteaia õuealal, tuleb lapsevanemal järgida samu reegleid, mis lapsele on kehtestatud oma rühma õpetaja poolt õues viibimise ajal (nt ronimisel, õuevahendite hoidmisel, seiklusraja kasutamisel). Sellel ajal vastutab oma lapse turvalisuse eest lapsevanem.

3.11. Kui laste õues oleku ajal on ühel rühma töötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teine rühma töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.

3.12. Lastele on keelatud kaasa anda mobiiltelefone, raha ja väärisasju.

3.13. Probleemide tekkimisel rääkige avameelselt rühma õpetaja, õppealajuhataja, direktori või oma rühma hoolekogu esindajaga.

4. Jälgimisseadmestiku kasutamine (alus: Andmekaitse Inspektsiooni „Juhend kaamerate kasutamise kohta“)

4.1.Turvakaamerad on kasutusel laste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimisels.

4.2 Turvakaamerate salvestisi säilitatakse1 kuu salvestastamise päevast arvates. Salvestist säilitatakse elektrooniliselt piiratud juurdepääsuga infosüsteemis ja valvatavas/lukustatavas ruumis.

4.3. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse ruumide ustel või asutuse territooriumil, kus jälgimisseadmestik on paigaldatud, teabekleebist, millel on teave kaamera kasutamise kohta. 

4.4 Jälgimisseadmestiku salvestisele juurdepääsuõigust omavad isikud on asutuse direktor, majandusjuhataja ja õppealajuhataja selleks, et vajadusel analüüsida ohuolukordi

4.5. Politseile ja lastekaitsetöötajatele võib turvakaamerate salvestisi näidata ja väljastada, kui selleks on tekkinud vajadus.


5. Pildistamine ja filmimine

5.1. Asutuse territooriumil filmimine ja pildistamine ning fotode ja salvestiste internetti üles riputamine on lubatud lasteaia direktori nõusolekul. Kui fotodel või salvestistel on ka lapsi või töötajaid, on pildistamiseks, filmimiseks ja internetti riputamiseks vajalik ka lapsevanemate ja töötajate kirjalik luba.

5.2. Asutuse poolse pildi- ja videomaterjali avalikustamiseks (näiteks  veebilehel või mõnes avalikus veebiteenuses) peab olema küsitud kõigi kajastatud isikute nõusolek. Selliste piltide või videote tegemisel peab olema tagatud, et isikud, kes ei soovi pildile/videole jääda, seda ka tegelikult teha saavad. 

5.3. Avalikel üritustel pildistamine.  Eraisik võib asutuses korraldataval avalikul üritusel (nt jõulupidu) isiklikul otstarbel pildistada ning saadud fotosid oma pereringis või sõpradega vaadata (ehk isiklikul otstarbel töödelda). Kui isik soovib  üritusel isiklikuks otstarbeks tehtud pilte, millele on jäänud ka teised isikud, avalikustada internetis, tuleb küsida kõigilt pildile jäänutelt nõusolek. Kui teine isik nõusolekut ei anna, ei tohi pilte avalikustada. NB kui lapsevanem või muu asutuseväline isik pildistab avalikul üritusel, siis ei vastuta selliste piltide töötlemise sh avalikustamise eest haridusasutus.

5.4 Kui on kokku lepitud, et  avalikule üritusele kutsutakse fotograaf või pildistab keegi asutusest/vanematest ja jagab hiljem pilte, siis on oluline, et kõik sellest kokkuleppest teadlikud oleksid. Sel juhul vanem nõustub piltide jagamisega kinnises keskkonnas – nt pannakse pildid üles siseveebi ja neid saab sealt tellida parooliga sisenedes vms kõigi poolt aktsepteeritud variant.

Avalikuks ürituseks loetakse sellist üritust, kus ei toimu nö nimede ja nägude kontrolli ning kõik saavad osaleda (tegemist ei ole kutsetega üritusega). Näiteks lasteaia lõpupidu,

Ka avaliku ürituse puhul  teavitame inimesi, kui seda jäädvustatakse avalikustamise eesmärgil. 

6. Lapse tervise, heaolu ja arengu toetamine

6.1. Vanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.

6.2. Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.

6.3. Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel direktorit.

6.4. Lasteasutuses ei anta lapsele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga.

6.5. Lapse nakkushaigusesse haigestumisest teavitab vanem õpetajat esimesel võimalusel.

6.6. Lapsel on kaasas isiklikud hügieenivahendid sh kamm, taskurätt, vajadusel vahetuspesu.

6.7. Lapsel on soovitatav kanda libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid, et vähendada komistamis- ja kukkumisohtu.

6.8. Lapsel on õueriided, peakate ja jalanõud lähtuvalt ilmastikust.

6.9. Lapse riietel ei tohi olla ohtlikke pikki nööre, salle jt ohtlikke detaile.

6.10. Lapsel on kapis vahetusriided juhuks, kui riided saavad märjaks või määrduvad.

6.11. Lapse lasteasutuses haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteasutuse töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. Vanema või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.

6.12. Soodsate ilmastikutingimuste korral toimuvad võimalikult paljud laste tegevused lasteasutuse õues.

7. Riietus

7.1 Lasteaeda tuleb puhas, korrastatud välimuse ja tervete riietega (tõmblukud, trukid, nööbid jne) laps.

7.2 Lapsevanem varustab lapse ilmastikule vastava riietusega (nt kummisaapad, vettpidavad riided ja kindad) ning kontrollib regulaarselt nende korrashoidu.

7.3 Lapsevanem selgitab ka lapsele, millised on tema õueriided.

7.4 Õueriided peavad võimaldama lapsel vabalt ringi liikuda, osa võtta liikumistegevustest ja meelepärases tegevuses osaleda.

7.5 Lapse riietus toas on mugav, puhas ja nahasõbralik - õhku läbi laskev.

7.6 Lapse heaolu arvestades on lapsel lasteaias mõistlik hulk tagavarariideid. Võimlemisriided on lapsel nimega varustatud eraldi kotis.

7.7. Et ära hoida riiete ja jalanõude kadumist ning vahetusse minemist on lapse riided ja jalanõud soovitav varustada nimega.

7.8. Toas on vajalikud vahetusjalanõud, eelistatult sellised, mille jalgapaneku ja jalast võtmisega saab laps ise hakkama.

7.9. Lapse kapis ei ole lubatud hoida üleliigseid riideid ja esemeid – määrdunud riided viiakse juba õhtul koju, samuti tehakse lapse kappi kogunenud joonistuste ja muu taolisega (ülearusega).

7.10. Keelatud on hoida lapse kapis toiduaineid, sh ka maiustusi (v.a detsember), ravimeid, teravaid esemeid.

7.11. Lapsel on lasteaias vajalik kamm või juuksehari, pabertaskurätid.

8. Tervis

8.1 Tervisekaitsenõuetest tulenevalt ei tohi lasteaeda tuua last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. Lasteaia töötajal on õigus keelduda haigusnähtudega (köha, vesine nina, põletikulised silmad, kõhulahtisus, oksendamine, hambavalu, lööve jne.) lapse rühma vastu võtmisest.

8.2 Lapsevanem teavitab koheselt lasteaeda, kui laps on haigestunud nakkushaigusesse.

8.3 Lapsevanem informeerib lasteaeda, kui lapsel on pärilikud või muud püsivad terviserikked (epilepsia, diabeet, südamehaigused vms).

8.4 Päeva jooksul haigestunud või vigastuse saanud lapse vanemaga võetakse koheselt kontakti. Laps saadetakse koju või raviasutusse.

8.5 Lapsele ei tohi lasteaeda kaasa anda ravimeid. Õpetajal on keelatud lapsele ravimi manustamine ega luba ka lapsel neid võtta. Erandjuhtudel (krooniline haigus) võib anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel asutuse juhi poolt määratud töötajaga.

8.6 Kõik lasteaias viibivad lapsed osalevad õuetegevustes. Kui laps ei saa tervislikel põhjustel õue minna, siis jääb ta koju lapsevanema hoole alla.

9. Lapse andmed, informatsioon

9.1 Lapsevanem annab õpetajale enda ja lapse kohta tõesed andmed.

9.2 Lapsevanema mobiiltelefoni numbri, elukoha, e-posti aadressi vm andmete muutumisel, teavitage sellest koheselt õpetajat.

9.3 Informatsiooni lasteaias toimuvast saate lasteaia kodulehelt, stendidelt, e-posti teel, ELIISi vahendusel ja vesteldes.

9.4 Palun jälgige oma e-posti, mille aadressi olete andnud lasteaeda – Teile võib saabuda olulisi teateid.

9.5 Küsimuste, ettepanekute jms puhul pöörduge õpetajate, õpetaja abi, hoolekogu liikme,  eripedagoogi või juhtkonna poole.

9.6 Lapse lasteasutusest väljaarvamiseks esitab lapsevanem lasteasutuse direktorile avalduse. Avaldus esitatakse hiljemalt kaks nädalat enne lapse lahkumist ja selles märgitakse lapse lasteasutusest lahkumise aeg.

10. Söögiajad

10.1 Lasteaias on kolm söögiaega: Hommik Lõuna Õhtuoode

8.30-9.00; 12.15–12.45/12.30-13.00; 15.45-16.15

10.2 Kui Teie laps on mõnede toiduainete suhtes allergiline ja Teil on allergoloogi poolt väljastatud vastavasisuline tõend, teavitage sellest ja rühma personali, et me oskaks toitlustamisel sellega arvestada.

11. Mänguasjad ja mobiiltelefon

11.1 Lasteaeda võib kaasa tuua oma mänguasju.

11.2 Rühmades lepitakse lastevanemate koosolekul mänguasjade toomise osas kokku millisel päeval, millised mänguasjad, kui palju korraga võib lasteaeda kaasa võtta.

11.3 Oma mänguasja kaasa võtmisel kehtib reegel: “Luban ka teistel lastel mängida oma mänguasjaga.“

11.4 Lasteaias ei vaja laps mobiiltelefoni.

9.5 Õpetaja ei vastuta mänguasja kadumise või katkiminemise eest.

12. Toiduraha ja kohatasu tasumine

12.1 Lasteaia arve saate e-posti teel kuu alguses.

12.2 Toidu- ja kohatasu panka maksmise tähtaeg on märgitud lasteaiatasu arvele.

12.3 Arvete tasumisel jälgige arvel olevat viitenumbrit.

12.4 Kahe kuu võlgnevuse korral on lasteaia direktoril ühepoolne õigus kustutada laps lasteaia nimekirjast (§ 12 lõige 3).

12.5 Arvetega tekkinud probleemide korral pöörduge arvel nimetatud raamatupidaja või direktori poole.

10.6 Palun tasuge arvetel olev summa täpselt ja, et hiljem ei tekiks maksuvõlga.

12.7 Makseraskuste korral on võimalik  taotleda kohaliku omavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnast maksusoodustusi.

13. Õppe – ja kasvatustegevuse korraldus

13.1 Õppe-ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

13.2 Õppetegevus toimub iga päev rühma kuuplaani alusel, millega lapsevanem saab tutvuda rühma  ELIISis. Rühma õpetajad võivad teha muudatusi kuuplaanis seoses ülelasteaialiste ürituste või rühma väljasõitude/õppekäikudega.

13.3 Õppekava on koostatud nii, et peale selle läbimist saavutab laps koolivalmiduse, kui ta on käinud lasteaias regulaarselt. Selle kohta koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi koolile üleandmiseks.

13.4 Õppetegevused toimuvad lasteaiaruumides, õuesõppena õues või õppekäikudel.

13.5 Palun varuge lapsele järele tulles aega tutvumiseks lapse poolt päeva jooksul tehtud töödega ja vestlemiseks õpetajaga, et olla kursis lapse päeva sisuga lasteaias.

14. Koostöö

14.1 Õpetajad ja lapsevanemad teevad lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

14.2 Hea ja usaldusväärne koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatunde tagamisele lasteaias.

14.3 Parema kasvukeskkonna loomiseks oleme üksteise vastu hoolivad, tähelepanelikud ja abivalmid.

14.4 Rääkige õpetajale kodustest juhtumitest, mis võivad mõjutada Teie lapse päeva, see annab võimaluse last paremini mõista.

14.5 Arusaamatuste korral pöörduge esialgu õpetaja poole, vajadusel õppealajuhataja või direktori poole.

14.6 Lahkhelid rühmas olevate laste vahel lahendatakse õpetaja kaasabil. Lapsevanem ei ole teiste laste noomija ega karistaja.

14.7 Lapsevanemad, kelle lapsele on koostatud IAK ( individuaalne arengukava), teevad IAK alusel tööd ka kodus. Ainult nii saavutame lapse arengule seatud eesmärgid!

14.8 Nii meil, pedagoogidel, kui ka Teil, lapsevanematel on ühine eesmärk – arendada ja kasvatada iga last vastavalt tema individuaalsetele võimetele. See on võimalik vaid koostöö tulemusena.

14.9 Palume Teie aktiivset osalemist rühma koosolekutel, et saaksite  edasi anda oma mõtteid ja tagasisidet lapsi puudutavates küsimustes.

14.10 Palun küsige julgesti, kui vajate nõu ja abi! Küsimuste korral pöörduge oma lapse õpetajate ja õpetajaabi, õppealajuhataja, majandusjuhataja või direktori poole! Püüame üheskoos muredele, probleemidele lahendused leida.

Meeldivale koostööle lootes,

Tallinna Männikäbi  lasteaia personal

 

Viimati muudetud: 08.11.2019