Õppe- ja kasvatustöö

Õppeaasta üldeesmärgid

✨ Põhieesmärgid 

  • Lapsed oskavad tegutseda iseseisvalt ning ka teha koostööd teiste laste ja täiskasvanutega.
  • Terviseedenduslik eesmärk: oleme teadlikud kuidas hoolitseda vaimse tervise eest ja tegeleme vaimset tervist edendavate parimate praktikatega.

✨ Põhimõtted eesmärkide saavutamiseks

  • Arendame laste sotsiaalseid ja enesekohaseid oskuseid läbi harjutamise, igapäevategevuste, rühmatööde ja eeskuju.
  • Paneme rõhku vaimse tervise edendamisele ja hoidmisele, läbi tegevuste, koolituste, ürituste ja eeskuju.

Õppetöö korraldus

Õppe- ja kasvatustöö toimub eesti keeles. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. Süvendatud õppetegevus toimub 1. septembrist kuni 31. maini. Suveperioodil toimub aasta jooksul õpitu kordamine ja põhirõhk on mängulisel tegevusel õues.

 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi. Päevakavas vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust, mängulisuse printsiipi ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Tegevuskoha valikul arvestatakse üldoskuste ning valdkondlike õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega, eri valdkondade lõimimisega ja tegevusteks vajalike vahenditega. Tegevustesse kaasatakse kogu rühma personal ning läbi viidud õppetegevused dokumenteeritakse õppe- ja kasvatustegevuste päevikus.

 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädalaplaan) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppetöö planeerimine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha jooksvalt muudatusi.

 Rühma õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi esteetilises ja turvalises keskkonnas. Tegevusi viiakse läbi individuaalselt, väiksemates gruppides ja kogu rühmaga. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse sisu on esitatud järgnevates valdkondades:

  • Üldoskused
  • Mina ja keskkond
  • Keel ja kõne
  • Eesti keel kui teine keel
  • Matemaatika
  • Kunst
  • Muusika
  • Liikumine

Lapse arengu jälgimise ja hindamise põhimõtted

Lapse arengu jälgimise, dokumenteerimise, analüüsimise ja hindamise eesmärk on koguda lapse kohta informatsiooni mida saab kasutada lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks, õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks ning tagasiside andmiseks lapsevanemale. Lapse arengu hindamine lasteaias on järjepidev protsess, mis koosneb info kogumisest, dokumenteerimisest, info analüüsimisest ning edaspidiste tegevuste planeerimisest.

 Lapse arengu info kogumine, dokumenteerimine ja analüüsimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad arengu analüüsi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Lapse arengu hindamise aluseks on lapse individuaalne areng, eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

 Igapäevast õppe- ja kasvatustegevust analüüsib õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse päevikus, mis on nähtav üksnes rühmaõpetajatele, juhtkonnale ja teistele lapsega tegelevatele õpetajatele. Info kogumiseks kasutatakse erinevaid vaatluseid, tegevuskirjeldusi, arenguvaatlustabeleid, video- ja audiosalvestusi, intervjuusid, töölehti, teste, kunstitöid ja fotosid laste töödest. Lapse arengu dokumenteerimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp, kuhu kogutud materjal annab ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Info kogumine ja arengumapi sisu lähtub rühma eripäradest ning on täpsemalt lahti seletatud rühma õppeaasta tegevuskavas. Arengumapp on nähtav rühmaõpetajatele, juhtkonnale, teistele lapsega tegelevatele õpetajatele, lapsele ja tema vanematele. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

 Üks kord õppeaastas viivad õpetajad läbi lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest, selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

Tugiteenused

Logopeediline ja eripedagoogiline nõustamine

Laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajase märkamise ning individuaalse arengu toetamiseks teeb Tallinna Mesimummu Lasteaed koostööd Tallinna õppenõustamiskeskusega. Erivajadustega laste toetamine toimub vastavalt lasteaia õppekavale arvestades lapse eripärasid ning mille aluseks on hea koostöö koduga. 

Kust leida logopeedi?

Veel infot: 

 

Viimati muudetud: 05.02.2019