Lapse arengu hindamine

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja

kasvatustegevuse valdkondade tulemused. 

Lapse arengu hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit, samuti teostatakse laste

tööde analüüsi, küsitlusi ja intervjuusid. 

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp.

Arengumapi koostamise eesmärk on koguda lapse töötulemuste näidiseid, mis annavad ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

Rühmaõpetaja  üks kord õppeaastas lapse arengu hindamiseks ja

toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis :

  • annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
  • selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Lasteaiast kooli minekul antakse lapsele kaasa koolivalmiduskaart  , kus on märgitud lapse lasteaias viibimise periood, lapse arengu tulemused üldoskustes ja õppe- kasvatustegevuse valdkondades . 

Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust (Koolieelse lasteasutuse seadus § 16 lõige 5).

Erivajadustega laps

Erivajadusega on laps, kellel on diagnoositud mõni füüsiline, vaimne või sensoorne puue või käitumishäire. Samuti kuuluvad siia alla arengulise erivajadusega (näiteks muusikaline eriandekus) lapsed, teisest kultuuri- ja keelekeskkonnast pärit lapsed ja ka erinevatel põhjustel koolipikendust saanud lapsed.

Erivajadusega lapsega tehtava töö peaeesmärk:

  • Laps saab aluse elamaks täisväärtuslikku elu hoolimata erivajadusest.

Vajadusel koostatakse individuaalne arenduskava (IAK) neis valdkondades, milles abi vajab. 

Erivajadusega  lapse arengu toetamisel tegutsetakse ühtse meeskonnana : lapsevanem jagab oma kogemusi lapse iseärasustest kodus ning kõik lapsega tegelevad spetsialistid nõustavad vajadusel vanemaid. 

Tallinna Õppenõustamiskeskus

Koolikohustuse edasilükkamine

 

Viimati muudetud: 14.01.2020