Mitme näoga muusikalinn

Tallinna muusikaline identiteet ei ole seotud mõne kindla muusikastiili või rajatisega. Muusikal on Tallinnas mitu nägu. Ajaloolised orelid kõrvuti moodsa eksperimentaalse elektronmuusikaga või jazz kõrvuti ooperiga on Tallinna argipäev. Linna mõnusalt hoomatav mõõtkava soodustab eri valdkondade muusikute koostööd, mille tulemusena sünnivad omanäolised muusikasündmused. Tallinn on loomingulisust stimuleeriv linn.

Tallinn ületab oma geograafilisi piire. Siia kontsentreerub oluline osa Eesti ja Läänemere regiooni kultuurielust. Tallinn on ka merelinn ja maailmale avatud linn. Tallinna avatud ja kosmopoliitne muusikaline identiteet kujunes välja kesk- ja varasel uusajal, kui Tallinn omas Hansalinna staatust. Kultuurilised mõjud mujalt maailmast jõudsid siia kiiresti. Kuid Tallinn polnud ainult vastuvõtja, vaid ka regiooni oluline kultuurimõjutaja. Näiteks juba 1680. aastal tuli Tallinnas välja esimene siin komponeeritud ja ettekantud ooper, Johann Valentin Mederi „Kindlameelne Argenia“.

Tallinn ei kaotanud oma avatust ka rasketel aegadel. Peterburi rajamisega kahanes oluliselt Tallinna majanduslik ja kultuuriline tähtsus ning nõukogude aeg katkestas suure osa Tallinna kultuurisidemetest läänega. Siiski, raudse eesriide taga oli Tallinn ainuke koht kogu endises Nõukogude Liidus, kus oli võimalik vaadata Soome televisiooni. Tallinnale viidati kui nõukogude Läänele (Sovestki zapad) ja siia tuldi üle kogu Nõukogude Liidu, et kogeda läänelikku hõngu ja elulaadi. Eesti ja Tallinna lõimumisele Läänega pandigi alus juba siis, hilisnõukogude aastatel ning poliitiliste olude teisenedes olid inimesed siin muudatusteks juba valmis.

Tallinna mitmenäolisus avaldub erinevate muusikaga seotud paikadena. Siin asub näiteks unikaalse kollektsiooniga Teatri- ja Muusikamuuseum. Samuti on Tallinn rikas erinevat laadi kontserdisaalide poolest. Tallinnas on mitu saali sümfoonilise muusika kontsertide korraldamiseks, millest üks – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskunstide keskuse suur kontserdisaal – on maailma kaasaegsemaid ja tehnoloogilistelt lahendustelt originaalsemaid. Väga palju on kammersaale, millest paljud asuvad ajaloolises vanalinnas ja omavad kordumatut atmosfääri. Kontserdisaalidena on kasutusel ka linna arvukad ajaloolised kirikud, millest mõned on Läänemere regiooni hilisgooti stiili väljapaistvad esindajad. Kontserdisaalidena kasutatakse veel ajaloolisi lossi- ja mõisahooneid, millest mõned paiknevad linnas ja teised selle vahetus läheduses. Tulevikust rääkides on Tallinnal kavas laiendada Estonia ooperimaja, muutes hoone, mis püstitati omal ajal eesti rahvusliku eneseteadvuse ühe olulisema monumendina, ka tehnoloogiliselt kaasaegseks.

Lisaks on viimastel aastakümnetel kultuuri- ja muusikakeskustena kohandatud mitmeid ajaloolisi tööstuslikke hooneid ja komplekse, nagu näiteks tänane Kultuurikatel, 1913. aastal ehitatud Tallinna esimene Elektri Keskjaam, maagiline koht, kus 1977. aastal filmiti kultusfilm „Stalker“ (režissöör Andrei Tarkovski), ning tänane Telliskivi Loomelinnak, 1870. aastal ehitatud Balti Raudtee taristu, hilisem nõukogudeaegne elektrotehnikatehas, kus muu hulgas valmistati esimese planeetide vahelise kulguri detaile ja mis tänaseks on kujunenud omanäoliseks inkubaatoriks lugematutele loomingulistele kollektiividele. Näiteid ajaloolise tööstusarhitektuuri ümber ehitamisest kultuurikeskusteks saab tuua veel. Üheks selliseks on Noblessneri valukoda, kus 2015. aastal kanti ette Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni mõjukas „Aadama passioon“, mis jõudis hiljem ka Berliini Konzerthausi.

Ja loomulikult ilmestavad Tallinna muusikaelu arvukad klubid, millest paljud on võtnud oma missiooniks harida publiku muusikamaitset. Oma stuudioid kasutab avalike kontserdipaikadena ka Eesti Rahvusringhääling. Suvel liigub muusikaelu kesklinnast väljaspoole, näiteks Pirita ajaloolise kloostri varemetesse ja Tallinna lähedal asuvale väiksele Naissaarele.

Muusika ühendab. Tallinn on inimesi muusika kaudu ühendav linn. Popmuusikast ja protestiliikumistest kasvas välja laulev revolutsioon - 1988-1991 toimunud rida massimeeleavaldusi (Eestimaa laul, öölaulupeod jne), kus lauldi isamaalisi laule. Laulev revolutsioon võimaldas rahval näidata oma meelsust rahumeelsel viisil ning see aitas legitimeerida poliitilisi otsuseid, mille kaudu oli lõpuks võimalik taastada Eesti rahvuslik iseseisvus inimohvrite ja vägivallata. Seetõttu öeldakse, et Eesti laulis end vabaks.

Kogu eesti rahvast ühendavad laulupeod toimuvad Tallinnas juba aastast 1896. Laulupidude traditsioon sai alguse enam kui 150 aastat tagasi tollal kogu Euroopat haaranud rahvusliku ärkamise taustal. Laulupidu on Eestis osalejate arvult kõige suurem muusikapidu, kus osaleb enam kui 1000 koori ja orkestrit üle Eesti ning veelgi rohkem pealtvaatajaid. Laulupeod toimuvad üle kahe aasta (vaheldumisi üld- ja noorte laulupeod) ning siis läbib Tallinna võimas „muusika jõgi“ -  kooride rongkäik kesklinnast Tallinna Lauluväljakule.

Tallinn on olnud tunnistajaks ka teistele suurejoonelistele muusikaüritustele. 1980ndate lõpus, aegade vabamaks muutudes, kujunes üheks olulisemaks festivaliks „Rock Summer“, mille tuules saabus Tallinna esinema mitmeid tippartiste nagu Blur, Iggy Pop, Bob Geldof, Jethro Tull, Faith No More, Mercury Rev, Public Image Ltd., The Jesus and Mary Chain jt. 1990ndatest on Tallinn olnud tunnistajaks enneolematu mastaabiga lavashow’dele. Publikumenu on nautinud Michael Jackson, Metallica, Rolling Stones, Lady Gaga, Madonna, Tina Turner, Guns’n’Roses jt.

Tallinna ja kogu Eesti kultuurielus omab olulist kohta 1. oktoobril toimuv Rahvusvaheline Muusikapäev, mida igal aastal tähistatakse sadade kontsertidega üle terve linna. Seda kajastatakse laialt ka kultuurimeedias ning olulisematest üritustest teeb ülekandeid Eesti Rahvusringhääling.

Tallinn on olnud atraktiivne džässmuusikutele ja seda juba nõukogude ajal, mil džässmuusikaga tegelemine omandas dissidentliku varjundi. Põhjuseks, miks Tallinna džässfestival pärast 1967. aastat enam ei toimunud, oli imekombel siia esinema jõudnud Charles Lloyd Quartet USAst, kelle esinemine avaldas meie muusikutele ja publikule tohutut mõju, mida nähes tollased võimud festivali kui läänemaailma kahjulikku ideoloogiat esindava ürituse ära keelasid. Tänapäeval on Tallinn tuntud Põhja-Euroopa ühe olulisema džässfestivali „Jazzkaar“ poolest. Lisaks on Tallinn koduks Eesti muusikaelus kahele olulisemale esitlusfestivalile, Tallinn Music Weekile ja Eesti kaasaegset heliloomingut, tippkollektiive ja interpreete tutvustavale Eesti Muusika Päevadele. Viimane on Eesti vanim järjepanu toimuv festival, mis 2021. aastal tähistab oma 42. toimumiskorda. Kuna kõik kolm festivali toimuvad peaaegu samal ajal, märtsis-aprillis, siis muutub Tallinn igal kevadel tõeliseks rahvusvaheliseks festivalilinnaks.

Algupärase muusika linn. Tallinn on olnud tunnistajaks mitme unikaalse muusikastiili tekkele. Just Tallinnas töötades jõudis Arvo Pärt isikupärase stiilini – tintinnabuli on teinud helilooja maailma kõige enam esitatud elavaks klassikalise muusika loojaks. Tallinnast on alguse saanud ka regilaulu renessanss ja seda eelkõige tänu helilooja Veljo Tormisele, kes andis hääbuvale traditsioonile uue, kunstmuusikaga seotud vormi. Tänapäeval on regilaul mõjutanud erinevaid muusikastiile klassikast popi ja rokini. Tallinn on ka üks olulisemaid nüüdis- ja eksperimentaalmuusika keskusi regioonis. Eesti taasiseseisvumisperioodil avanenud võimalused välismaal spetsiaalselt nüüdismuusika loomet ja esitlust õppida, tõi kaasa tohutu arenguhüppe – nüüd tullakse Tallinna, Eesti muusikute juurde õppima kaasaegset, aga algupärasel traditsioonil põhinevat improvisatsiooni.

Iga laps laulab. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus muusikaharidus on üldhariduse kohustuslik osa. Eestis peetakse loomulikuks, et iga laps laulab, et tuhanded lapsed laulavad koorides ja osalevad muusikastuudiotes. Just see hariduslik eripära on teinud võimalikuks laulupeod, millel osalevad kümned tuhanded asjaarmastajatest lauljad, kuid mille repertuaar ei jää oma keerukuselt sageli maha professionaalse koori repertuaarist. Just Tallinnas loodi omal ajal üldhariduskooli juurde eksperimentaalsed muusikaklassid, kus kasutati uudseid muusikaõpetamise meetodeid ning kus tehtud töö on viinud Eesti üldise koorikultuuri nii kõrgele tasemele.

Kuid Tallinn ja Eesti pole ainult kõrge koori- ja laulukultuuriga paigad. Siin on sündinud algatus „Igal lapsel oma pill“, mille eesmärk on soetada riigi ja ettevõtjate abil lastele ja noortele muusikaõppeks vajalikke pille.

Eelpool kirjeldatud võimsal alusel seisab professionaalne muusikaharidus, mille lipulaev on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), üks Eesti kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Tänu Eesti muusika kõrgele mainele – Eesti on dirigentide Paavo ja Neeme Järvi, heliloojate Arvo Pärdi ja Veljo Tormise kodumaa – on EMTAs õppimine muutunud atraktiivseks paljudele välistudengitele, kelle suhtarv seal on kõrgem kui teiste Eesti ülikoolides. EMTA on ülikoolina uuenduslik: viimaste aastakümnete jooksul on hakatud siin õpetama varajast muusikat, džässmuusikat, pärimusmuusikat, nüüdismuusika interpretatsiooni, muusika- ja kultuurikorraldust, interpretatsioonipedagoogikat ja palju muud. Ja muidugi koolitatakse EMTAs jätkuvalt üldhariduskooli muusikaõpetajaid, kelle tegevuse õlgadel Eesti muusikakultuur suuresti seisab.

Viimati muudetud: 27.06.2021