ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS NÕMMEKANNIKESELASTEAIAS

1. Õppeaasta 

1.1 Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

1.2 Aktiivne õppeperiood kestab 1.septembrist 1. juunini. Suvekuudel toimub kasvatustegevus läbi mängude, liikumis- ja muusikatundide ning õppekäikude, toimub üks planeeritud õppetegevus päevas, soovitavalt iga päev erinev ning võimaluse korral õuesõppena.

2. Rühma tegevus- ja päevakavade koostamine

2.1 Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused, puhkeaeg ning liikumine värskes õhus.

2.2 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest - lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale, tuttavalt tundmatule.

2.3 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi eesmärgid, temaatika, õppesisu ja –tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Kavandatavaks ajaperioodiks on valitud kaks nädalat.

2.4 Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi- ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Luuakse tingimused, et laps saaks kasutada õppeprotsessis kõiki meeli.

2.5 Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja muu personali kaasamist.

2.6 Rühmade tegevus- ja päevakavasid korrigeeritakse iga õppeaasta alguses vastavalt rühma laste vanusele ja lasteaia päevakavale direktori, õppealajuhataja, direktori asetäitja majanduse alal ja pedagoogilise personali poolt.

2.7 Rühmade tegevuskavad kinnitatakse lasteaia direktori käskkirjaga õppeaasta algul.

3. Rühma õppeaasta temaatika, ürituste ning muusika- ja liikumistegevuste ajaline plaan

3.1 Lasteaia õppeaasta temaatika

Lasteaia õppeaasta eesmärgid, temaatika valitakse ja kooskõlastatakse pedagoogilises nõukogus ning kinnitatakse direktori käskkirjaga õppeaasta algul. Temaatika toetab lasteaia üldeesmärkide elluviimist ning õppe- ja kasvatustegevuse lõimumist, arvestab laste huvisid ja ühiskonna mõjutusi. Õppeaasta eesmärgid ja temaatika on fikseeritud lasteaia aasta tegevuskavas. Lähtuvalt sellest koostavad õpetajad rühma aasta tegevuskavad.

3.2 Lasteaia ürituste kava

Lasteaia ürituste kava koostatakse pedagoogilises nõukogus iga õppeaasta augustis. Lasteaia ürituste plaani koostamisel lähtutakse õppeaasta eesmärkidest, temaatikast, traditsioonilistest üritustest, rahvuslikest tähtpäevadest. Lasteaia ürituste kava lisatakse igal õppeaastal lasteaia õppekavale.

3.3 Lasteaia muusika- ja liikumistegevuste ajaline plaan

Lasteaia muusika- ja liikumistegevuste ajaline plaan koostatakse iga õppeaasta alguses pedagoogilises nõukogus. Ajaline plaan on paindlik, st. vajadusel võimaldab teha muudatusi. Antud plaan lisatakse igal õppeaastal lasteaia õppekavale.

4. Rühma aasta tegevuskava koostamine ja struktuur, nädalaplaanide ja kuuplaanide koostamine, õppe- ja kasvatustegevuse päeviku täitmine ja õppekäikude korraldamise alused

4.1 Rühma meeskond koostab iga õppeaasta alguseks kokkulepitud struktuuri alusel määratud tähtajaks, rühma aasta tegevuskava. Rühma aasta tegevuskava tutvustatakse lapsevanematele sügisesel lastevanemate koosolekul.

4.2 Rühma tegevuskavad on paindlikud, so õpetajad võivad muuta planeeritud teemasid, tegevusi, üritusi jne vastavalt vajadusele ja erinevatest mõjudest tingitud muudatustele. Muudatused kajastatakse õppe- ja kasvatustegevuste päevikus ja aasta tegevuskava kokkuvõttes.

4.3 Rühma kuu tegevuskava koostavad õpetajad iga kuu alguseks ja esitavad kokkulepitud ajaks kooskõlastamiseks õppealajuhatajale (tema puudumisel direktorile).

4.4 Rühma kuu tegevuskavad pannakse lapsevanematele tutvumiseks välja rühma koridori infostendile ja saadetakse meilile.

4.5 Õppe- ja kasvatustegevuse päevik on ametlik dokument, mille täitmine on kohustuslik ja korrektne. Päevik täidetakse loetava ja arusaadavalt eliis.ee keskkkonnas. Päeviku päevakirjeldus on nähtav kõigile lapsevanematele. 

4.6 Päevik sisaldab laste üldandmeid, andmeid lapse vanemate kohta, sh vanemate nimed ja kontaktandmed, rühma õppeaasta eesmärke ja põhimõtteid nende täitmiseks.

4.7 Läbi viidud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad päevikus nädalatena.

4.8 Õpetajad teevad koostööd kogu rühma personaliga ja peavad kirjalikult arvestust:

Koostöö lapsevanematega (sh arenguvestluste läbiviimine jms)

Individuaalne töö lastega (sh lapse arengu analüüsimine jms)

Muud tegevused (organiseeritud huvitavad lisategevused, üritused, teatritest osavõtt, vaba aja rolli- ja loovmängud, laste sünnipäevade tähistamine jms, mis on toetanud nädala eesmärkide rakendumist).

4.9 Lasteaia direktor ja õppealajuhataja kindlustavad päeviku süstemaatilise täitmise.

4.10 Õppekäik on õppe- ja kasvatustööd toetav tegevus, mis on kooskõlas lasteaia ja rühma eesmärkidega.

4.11 Õppekäigud planeeritakse õppeaasta alguses ja fikseeritakse aasta temaatilises aastaplaanis. Vajadusel võib planeeritud õppekäike muuta ja lähtudes pakkumistest uusi lisaks planeerida. Uued õppekäigud lisatakse rühma ürituste kavasse.

4.11.1 Õppekäigud valmistavad ette õpetajad, kaasates lapsevanemaid ning arvestades soovituslikke marsruute, laste vanust jms.

4.12 Õppekäik toimub õppetöö ajal soovituslikult ajavahemikus 9.00 – 12.00 (13.00), õppekäigu ajaline kestvus sõltub laste vanusest ja sihtkohast.

4.12.1 Õpetajad informeerivad lapsevanemaid õppekäigule minekust, vajadusel palutakse lapsevanemate abi.

4.13 Õppekäigu korraldajad teavitavad lapsi enne õppekäigule minekut käitumisreeglitest ja ohutusnõuetest. Kaasas viibivad täiskasvanud vastutavad laste elu ja tervise eest. Õppekäigus osalejad (lasteaia töötajad ja lapsed) kannavad liiklusveste.

4.13.1 Õpetajad vormistavad õppekäigule minekuks „Õppekäigu/väljasõidu registreerimise lehe“. See sisaldab õppekäigule mineva rühma nime, kuupäeva ja kellaaega, õppekäigu sihtkohta, kaasaminevate õpetajate/täiskasvanute ja laste nimed, turvalisuse eest vastustava isiku nime, kontaktandmed ja allkirja. Direktor kooskõlastab oma allkirjaga õppekäigu blanketi.

4.13.2 Rühma õppekäigul peab lapsi saatvate lasteaia töötajate arv olema vastavuses laste arvuga (kaks kuni kolm täiskasvanut).

5. Lapse arengu hindamise põhimõtted

5.1 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

5.2 Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Kogu õppe- ja kasvatusprotsessi kestel jälgitakse lapse vaimset, kehalist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi igapäevaselt ning lapsi jälgitakse igapäevatoimingutes, vabamängus ja pedagoogi poolt suunatud tegevustes.

5.3 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Üks kord aastas viivad pedagoogid läbi laste arengu vaatluse, milleks kasutavad TEA Kirjastuse poolt välja antud metoodilist materjali „Arengu jälgimise mäng“ (autorid J. Rebane, K. Kirbits, R. Varik) ja 6-7a sotsiaalsete oskuste mängu (K.Kirbits, Koolibri, 2014).

5.4 Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

5.5 Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühma õpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

6. Lapse arenguvestluse läbiviimise põhimõtted ja korraldus

6.1 Vähemalt üks kord õppeaastas viivad pedagoogid lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse. Arenguvestlus on usalduslik pedagoogide ja lapsevanemate vaheline vestlus lapse arengut puudutavates küsimustes.

6.2 Arengu- ja perevestluse käigus selgitatakse lapsevanemate ja pedagoogide ootused, jagatakse teavet lapse kohanemisest, arutletakse lapse arengu ja õppimise tulemuste, tegevuste jms üle ning otsitakse koostöövõimalusi lasteaia ja kodu vahel lapse arendamiseks

7. Erivajadusega laps

7.1 Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

7.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.

7.3 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

7.4 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

8. Lastevanematega koostöö põhimõtted ja korraldus 

8.1 Koostöö lapsevanematega toetub partnerlussuhete loomisele. Pedagoogid ja lapsevanemad vastutavad vastastikuste heade suhete loomise ja arendamise eest. Igapäevane suhtlemine, lugupidamine, lapse huvide ja erinevustega arvestamine toetab positiivsete suhete kujunemist. Perekond kannab peamist vastutust lapse kasvatuse, hoolitsuse ja arengu eest.

8.2 Tähtis on õpetaja ja lapsevanemate esmane kohtumine. Esimese sammu koostöö loomiseks teeb õpetaja. Hea koostöö aluseks on õpetaja professionaalsed suhtlemisoskused, positiivne hoiak ja oskus ennast vanematele arusaadavaks teha.

8.3 Koostöö lapsevanemaga algab enne lasteaeda tulekut. Laps ja lapsevanemad saavad tutvuda lasteaiaga, soovi korral ka lapse rühma ja õpetajatega.

8.4 Koostöös lastevanematega arutatakse läbi lasteaia ning rühma õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted, tähtsamad üritused, õppekäigud ning uute laste puhul ka rühmareeglid. Iga aasta septembris viiakse läbi rühma esimene koosolek, kus kooskõlastatakse vanemate ja õpetajate ootused ning eesmärgid läbi rühma tegevuskava.

8.5 Vajadusel toimub lasteaias lapsevanemate nõustamine õppe- ja kasvatustöö küsimustes (edaspidi pedagoogiline nõustamine). Pedagoogiline nõustamine on aktiivne koostöö protsess lapsevanemaga, et leida lahendusi kasvatusprobleemidele.

8.6 Õppeaasta algul valivad iga rühma lapsevanemad ühe liikme ja asendusliikme lasteaia hoolekogusse. Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt hoolekogu tööplaanile.

8.7 Lapsevanemaid kaasatakse läbi hoolekogu lasteaia arengu- ja õppekava kujundamisse ning arendustegevusse. Lasteaias viiakse süsteemselt läbi lastevanemate rahulolu uuringuid.