Näiteid ombudsmani poole pöördumiste kohta

2018

  • Ombudsmani poole pöördus korteriühistu juhatus oma murega, et nädalavahetusel ei veeta jäätmeid ära ning need kuhjuvad ja loobitakse uue nädala alguseks laiali. Linnaosa valitsuselt ei olnud nad abi saanud. Ombudsman pöördus selgitustaotlusega Tallinna Keskkonnaameti poole. Koostöös Tallinna Keskkonnaametiga leiti probleemile lahendus selliselt, et paigaldati eraldi lisakonteiner pakendijäätmete jaoks, mis moodustasid suurema osa jäätmetest. Nõuetekohaselt kasutatud pakendikonteineri rent ja tühjendamine on korteriühistule tasuta.
  • Ombudsmani poole pöördus Põhja-Tallinna korteriühistu juhatuse liige kodanik N. G. probleemiga, et ta oli parkimiskohtade küsimuses soovinud minna linnaosa vanema vastuvõtule, kuid ametnikud ei võimaldanud talle seda. Ombudsmani selgitustaotluse peale korraldas linnaosa vanem selle vastuvõtu, põhjendades esialgset äraütlemist sellega, et ta soovis, et kodanik kohtuks eelnevalt juristiga, kelle abiga ta saaks ette valmistuda võimalikuks kohtumiseks.
  • Tallinna elanikku J. W. esindanud advokaadi kirjale vastamata jätmist põhjendas Tallinna Linnatranspordi Amet sellega, et selle pöördumisega tegelenud transpordiameti töötaja P. G.‑l olevat olnud suur töökoormus ja ta oli pidanud piisavaks telefonitsi vastamist ning seetõttu vastati avaldajale kirjalikult alles pärast linna ombudsmanilt selgitustaotluse saamist.
  • O. K. kirjale ja kuu aega hiljem meeldetuletuskirjale vastamise tähtaegade ületamist põhjendati Tallinna Linnaplaneerimise Ametist töötaja inimliku eksitusega. O. K. kirjadele vastati linnaplaneerimise ametist alles kahe kuu möödudes, pärast seda, kui linna ombudsman oli saatnud sellekohase selgitustaotluse abilinnapeale.
  • A. J. poolt abilinnapeale saadetud e-kirjale vastamisega hilinemist põhjendati sellega, et A. J. kiri oli sisulise kuuluvuse kohaselt saadetud vastamiseks Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhatajale, kuid viimane oli vabastatud teenistusest ning ameti juhataja asetäitja ei taganud vastamise tähtajast kinnipidamist.
  • G. K. kirjale vastamise tähtaja ületamist põhjendas Tallinna Keskkonnaamet töötajate puhkuste ajaga, kuid sellest, et vastuse saatmine hilineb, G. K.-le ei teatanud.
  • Ombudsmani poole pöördus raske puudega kodanik M-S. M, et on kokku kaheksal korral taotlenud Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt munitsipaalkorteri üürimist ja iga kord saanud eitava vastuse. Ombudsman pöördus selgitustaotluse ja märgukirjaga sotsiaalteenuseid kureeriva linnavalitsus liikme poole selgitades, et sotsiaalhoolekande seaduse §3 lg-s 2 sätestatu nõuab, et sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, vajaduspõhine lähenemine, isiku õiguste kaitse ja kaasamine ning hea halduse põhimõte nõuavad, et kohalikul omavalitsusel tuleb sotsiaalteenuse osutamise otsuse tegemisse kaasata ka abivajaja. Kodaniku väitel seda ei olnud tehtud. Abilinnapea sekkumisel esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsus linnaosa eluasemekomisjoni ettepaneku alusel Tallinna Linnavalitsusele korralduse eelnõu munitsipaaleluruumi kodanik M‑S. M‑le üürile andmise kohta. Kohe võeti ka kodanikuga ühendust. Tänu ombudsmani sekkumisele lahenes küsimus positiivselt.

2017

  • Linna ombudsmani poole pöördus sotsiaalmajutusüksuses sotsiaalmajutusteenust kasutav I. T. avaldusega, mille kohaselt esineb selles sotsiaalmajutusüksuses sageli korrarikkumisi ja mõned sealviibijad kasutavad füüsilist vägivalda nende suhtes, kes pole selliste korrarikkumistega rahul. Sellekohastele suulistele ja kirjalikele pöördumistele selle sotsiaalmajutusüksuse ega ka linna sotsiaaltöö keskuse ametnikud ei reageerivat ning midagi ette ei võtvat. Linna ombudsmani selgitustaotlusele vastati Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist saadud napisõnalises vastuses, et I. T. avalduses esitatud väited ei ole tõesed ega kajasta reaalset olukoda. Eesti Päevalehes käsitleti teemat mõni kuu hiljem ilmunud artiklites, mille kohaselt on I. T. ja mõni teine sotsiaalmajutus üksuses viibinu rääkinud ajakirjanikule väärnähetest samas sotsiaalmajutuses üksuses. Tagantjärele võime tõdeda, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet jättis kasutamata võimaluse ametisiseste kontrollimehhanismide käivitamiseks ilma avalikkuse ja meedia sekkumiseta.
  • Haabersti liiklussõlme rekonstrueerimise puhul, millega likvideeriti 50 meetri laiune elamuid kaitsnud keskkonnavöönd, ei räägitud Paldiski mnt elanikega piisavalt läbi ega selgitatud olukorda. Ombudsmani poole tehti mitmeid pöördumisi. Selle kohta oli tehtud Tallinna linnapeale ka märgukiri, juhtides tähelepanu, et põhiseaduse § 14 kohustab ka kohalikke omavalitsusi tagama põhiõigused kodanike avalduste menetlemisel. Oluline on siin õigusselgus ja hea halduse põhimõtete järgimine ning kodanike kaasamine ja asjakohane selgitamine. Linnavalitsus on nimetatud olukorrast õppinud ja Reidi tee rekonstrueerimisega võeti suund kodanike kaasamisele ja nendega läbirääkimisele. Sellest andis tunnistust ka kaasamisnõuniku ametikoha sisseviimine linnapea büroos.

2016

  • Linnakodanik K. E. pöördus ombudsmani poole aastaid kestnud murega: Keemia tänavale 2010. aastal paigaldatud kanalisatsioonitrassil ei olnud sademevee äravoolu lahendust, mistõttu sademevesi kogunes Keemia tn 39a ja 39b kinnistuste ette. Vaatamata nende kinnistute elanike korduvatele pöördumistele linnaametnike poole ei olnud kuue aasta jooksul sademevee äravoolu küsimust lahendatud. Ombudsmani märgukirjale vastas Tallinna Kommunaalameti juhataja, et nende lepingupartner Tallinna Teede AS asendab Keemia tänava kanalisatsioonitrassi imbkaevus restkaevudega 2016. aasta juulikuu jooksul. Sellega sai elanikke aastaid vaevanud probleem lõpuks lahenduse.
  • Ombudsmani poole pöördus pensionär S. K., kelle probleem oli selles, et tema pension on väike ja ta ei saa oma elu korraldamisega hakkama. Ombudsmanil tekkis kahtlus, et see isik võib vajada eestkostet ning võttis ühendust Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajatega ja sai vastuse, et pensionär S. K.‑le on juba määratud eestkostjaks Põhja-Tallinna Valitsus ning tal tuleks minna sotsiaalhoolekande osakonda, et leida lahendus oma probleemile. Kodanik oli sellest teadasaamisest meeldivalt üllatunud ja pöördus kohe sotsiaalhoolekande osakonda ning sai probleemile lahenduse.
  • Ombudsmani poole pöördus pensionär E. J., kes elas üürnikuna Tallinna linnale kuuluvas korteris, mille Kesklinna Valitsusele kuuluv hoone on halvas olukorras ja mida Kesklinna Valitsus soovib nüüd ära müüa, ning tema ei tea, mida ta peaks tegema, et mitte elamispinnast ilma jääda. Talle selgitati, mis tal tuleks teha, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus. Mõne nädala pärast käis pensionär E. J. ombudsmani büroos tänamas talle antud selgituste ja soovituste eest, mis aitasid tal jõuda Kesklinna Valitsusega kokkuleppele, et tema saab üürida uue munitsipaalkorteri ja Kesklinna Valitsus saab korteri, kus ta oli senini elanud, ning hoone tervikuna pannakse müüki.

2015

  • Sõle tänava kinnistutel asuvate korterelamute elanikud, kes olid juba mitu aastat tagasi ostnud nende kinnistute arendajalt korterid, pöördusid ombudsmani poole nende korterelamute ja neis asuvate korterite seadustamise probleemi tõttu. Ombudsmani selgitustaotluse peale teatati Tallinna Linnaplaneerimise Ametist, et tegemist on hoonetega, mille arendusfirma on ehitanud ilma nõuetekohase projektita ja ehitusloata ning seda firmat ei ole enam olemas. Reaalselt elasid aga elanikud ostetud korterites juba aastaid sees ja olid sõlminud lepingud kommunaalteenuste osutajatega. Kodanike palvel võttis ombudsman nende korterite kasutamise seadustamise enda kontrolli alla. Linnaplaneerimise ameti vastuses ombudsmani selgitustaotlusele teatati, et kõnealuste korterelamute kohta on vormistatud ehitusload.
  • Kodanik J. G. pöördumise menetlemisel selgus, et tema avaldusele vastati Tallinna Linnavaraametist alles 68. päeval ning vastuse viibimisest teda ei informeeritud. Seejuures jäeti täielikult vastamata J. G. avalduses toodud väitele temale fabritseeritud arve esitamise kohta. Vastuses ombudsmani selgitustaotlusele põhjendatakse mittevastamist väitega, et selle arve kohta olevat J. G.‑le selgituse andnud OÜ Maket Kinnisvara esindaja Tallinna üürikomisjoni istungil üürivaidluse asjas. Kuigi küsimust, millele J. G. soovis vastust oma pöördumises, oli käsitletud üürikomisjonis, ei andnud see linnavaraametile õigust jätta J. G. sellele küsimusele vastamata.
  • Kodanik M. I. oli juba aastaid Nõmme linnaosa munitsipaaleluruumi taotlejana järjekorras. Ta oli palju kordi pöördunud linnaosa eluasemekomisjoni poole, käinud linnaosa vanema ja abilinnapeade vastuvõtul. Kuid tema taotluse rahuldamist ei olnud peetud võimalikuks. Tema taotluse menetlemise asjaolude selgitamiseks esitas ombudsman mitu selgitustaotlust ning nõustas kodanikku vajalike dokumentide vormistamisel. 2015. aasta märtsis rahuldati tema taotlus ja ta sai üürida endale linnale kuuluva elamispinna.
  • Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas ei tehtud toimetulekutoetust taotlenud P. P.‑le selgeks miks tal pole õigust saada toetust tema poolt taotletud summas. Pärast küsimuse arutamist ombudsmani büroos ja kodanikule antud selgitusi sai P. P. asjast aru ja loobus pretensioonidest sotsiaalhoolekande osakonna töötajate vastu.
  • 2015. aastal pöördus ombudsmani poole ühe Pikk tn 41 hoones asuva korteriomandi omaniku H. H. volitatud esindaja H. V. avaldusega selle kohta, et mõne päeva pärast toimuva Tallinna Linnavolikogu istungi päevakorda on Tallinna Linnavalitsus esitanud eelnõu Tallinna linnale Pikk tn 41 hoones oleva korteriomandi otsustuskorras võõrandamiseks, kuid avaldaja arvates oleks korteriomandi otsustuskorras müümine vastuolus hoone teiste kaasomanike õiguste ja huvidega. Ombudsman pöördus selles küsimuses selgitustaotlusega Tallinna Linnavalitsuse poole. Avaldaja ja teised Pikk tn 41 korteriomandi omanikud olid pöördunud ka linnavolikogu mitme liikme poole ja seadnud kahtluse alla Tallinna linnale kuuluva korteriomandi otsustuskorras võõrandamise õiguspärasuse. Pärast seda teatas linnasekretär, et on otsustatud tekkinud olukorda täiendavalt analüüsida ja selle korteriomandi otsustuskorras müümise küsimuse on linnavalitsus volikogu istungi päevakorrast maha võtnud.

2014

  • Telliskivi 44 korteriühistu juhatuse pöördumisele nende maja välistrepi remontimise ja selle kulude kandmise kohta Tallinna Kommunaalamet tähtaegselt ei reageerinud. Maja välistrepp vajas remontimist tulenevalt Telliskivi tänava rekonstrueerimisest kommunaalameti tellimisel. Pärast ombudsmani selgitustaotluse esitamist kommunaalametile arutati seda küsimust koos korteriühistu ja Telliskivi tänava rekonstrueerimistöid teinud erafirma esindajatega ning jõuti osapooli rahuldavale kokkuleppele. Korteriühistu saatis ombudsmanile tänukirja küsimuse lahendamisele kaasaaitamise eest.
  • Toimetulekuraskustega pensionär E. T., kelle taotlustele nõusoleku saamiseks oma lapselaps sisse registreerida tema kasutuses olevasse munitsipaaleluruumi, oli Tallinna Linnavaraametist antud ebakonkreetsed eitavad vastused, pöördus kirjaliku avaldusega ombudsmani poole. Pärast seda, kui ombudsman oli pöördunud selles küsimuses selgitustaotlusega linnavaraameti poole, peeti siiski võimalikuks, et kui E. T. esitab oma väidete tõestamiseks vajalikud dokumendid, võib osutuda võimalikuks tema taotluse rahuldamine.
  • Nõmme Linnaosa Valitsusest jäeti kodanike pöördumisele teadlikult vastamata. Seda ka siis, kui kodanik oli selgesõnaliselt taotlenud kirjalikku vastust. Ombudsmani selgitustaotlustele ja märgukirjadele saadetud vastustes asus Nõmme Linnaosa Valitsus seisukohale, et igale kodaniku pöördumisele ei tulegi vastata. Seejuures mindi isegi selleni, et kodaniku kirjalikku pöördumist võrdustati linnaosa valitsusele saadetud reklaammaterjaliga. Linna õigusdirektor, kelle poole ombudsman pöördus seoses Nõmme Linnaosa Valitsuse vastuväidetega, ühines ombudsmani seisukohaga, et Nõmme Linnaosa Valitsusel ei ole õigust jätta kodaniku pöördumisele vastamata, kui kodanik pole sellega nõus.
  • Kesklinnas asuvast osaühingust EBS Campus pöörduti ombudsmani poole seetõttu, et nende majahoidja B. P., kellele omistati auhind „Lumemurdja“, pole seda auhinda vaatamata korduvatele kirjalikele järelpärimistele Tallinna Kesklinna Valitsusest kätte saanud. Kui ombudsman oli selles küsimuses saatnud Kesklinna Valitsusele selgitustaotluse, toimetati auhind „Lumemurdja“ kohe B. P.‑le kätte.
  • Kodanik A. V. avalduse, milles ta taotles hüvitist tänaval kukkumise tagajärjel saadud terviserikke eest, menetlemisel ilmnes, et tema avalduse menetlemise tähtaega oli kahel korral pikendatud, kuid temale sellest ei teatatud. Seejuures on avalduse menetlemise tähtaja pikendamise põhjused küsitavad. A. V.‑le mitmekuulise hilinemisega saadetud vastuses on keeldutud tema taotluse rahuldamisest tema taotluse tõendamatuse tõttu. Pärast seda, kui ombudsman oli Lasnamäe Linnaosa Valitsusele saatnud selgitustaotluse A. V. avaldusele vastamise tähtaja ületamise asjaolude kohta, uuendas Lasnamäe Linnaosa Valitsus A. V. avalduse menetlust väidetavalt uute asjaolude ilmnemise tõttu.

2013

  • Tallinna kesklinnas tegutsev ettevõtja pöördus ombudsmani poole probleemiga, et Tallinna Ettevõtlusameti tarbijakaitse osakonna töötaja käitus ebakorrektselt ja ebaobjektiivselt. Menetluse tulemusel juhtis Tallinna ombudsman kirjas ettevõtlusameti juhatajale tähelepanu sellele, et kontrollimisel tuleb vältida isikute põhiõiguste ja ‑vabaduste kahjustamist ning järgida hea halduse tava eeskirju. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et väärteoprotokolli koostamisel peab protokollis olema kirjas, millise konkreetse rikkumise kohta on protokoll koostatud ning näidatud õigusaktide konkreetsed punktid, mille järgi on väärtegu kvalifitseeritud ja sanktsioon määratud. Vastasel juhul võib kohus tunnistada väärteoprotokolli õigusvastaseks ja selle tühistada ning mõista linnavalitsuselt välja summad kahju heastamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks. Pärast Tallinna ombudsmani märgukirja jõudsid avalduse kirjutanud ettevõtja ja tarbijakaitse osakond kompromissile ning ettevõtja suhtes sanktsioone ei kohaldatud.
  • Ombudsmani sekkumise tulemusel tühistati Tallinna ühissõidukis sõidupileti valideerimata jätmise pärast väärteoprotokoll, mis oli koostatud Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi hiina keele õpetajale, kes on Hiina Rahvavabariigi kodanik ja kellel on Eesti elamis- ja tööluba ning kes on ka Tallinna elanike registris. Väärteoprotokoll kuulus tühistamisele, sest selle koostamisel ei olnud isikule, kes ei osanud eesti ega vene keelt, selgitatud tema õigusi ega ka seda, mille pärast talle väärteoprotokoll koostati.
  • Nõmme elanik oli taotlenud linnaosa valitsuselt sotsiaaleluruumi, kuid oli pärast taotluse esitamist tema teadmata registreeritud Tartu maakonna elanikuks ja seetõttu kaotanud sotsiaalkorteri taotlemise õiguse ning esitanud pärast selle ilmsiks tulekut uue taotluse. Ta ei olnud mitme aasta jooksul saanud korrektset vastust selle kohta, mis ajast arvestatakse teda sotsiaaleluruumi taotlejaks. Kodanikule nõuetekohase ja põhjendatud vastuse mitteandmisega kahjustati tema põhiseaduslikku õigusi ning rikuti hea halduse tava.
  • Sotsiaalkorteri (invakorteri) saamise avaldusele konkreetse vastuse mittesaamise pärast Tallinna ombudsmani poole pöördunud Lasnamäe linnaosas elav füüsilise puudega isik sai linnaosa valitsuselt ammendava vastuse korterijärjekorda võtmise kohta pärast seda, kui Tallinna ombudsman oli saatnud linnaosa valitsusele selgitustaotluse. Sotsiaalkorterit sooviv isik, kelle võtmine sotsiaalkorteri saajate järjekorda oli takerdunud seetõttu, et taotleja ei pidanud oluliseks vajalike formaalsuste täitmist, sai pärast ombudsmani selgitusi järjekorda vormistatud.
  • Põhja-Tallinna kodutu kodanik, kelle sotsiaalmajutusüksuses koha saamise järjekorda võtmisest oli kodanikule selgusetutel asjaoludel esialgu keeldutud, võeti sotsiaalhoolekande osakonnas järjekorda pärast seda, kui ombudsman oli asjaolude selgitamiseks pöördunud sotsiaalhoolekande osakonna juhtide poole.
  • Kodanik, kes ei olnud saanud pikemat aega vastust Kesklinna Valitsuselt oma taotlusele: saada luba tänavamuusikuna tegutsemiseks, sai selle loa varsti pärast seda, kui vastava selgitustaotluse esitas ombudsman.
Viimati muudetud: 05.06.2019