Erivajadusega laps

ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS

Erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Erivajadusega lapse, sealhulgas andeka lapse, arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor. Töö eesmärk on lapse arengu igakülgne toetamine. 

Töö erivajadustega lastega lähtub:

  • Koolieelse lasteasutuse seadusest.
  • Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuetest.
  • Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
  • Tallinna Paekaare Lasteaia õppekavast.

1. Erivajaduste märkamine

1.1. Õppeaasta alguses selgitab õpetaja välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.

1.2. Logopeed kontrollib uue õppeaasta alguses kõikide 3-7 aastaste laste kõnet, määratleb kõnepuude ja esitab kõnekorrektsiooni vajavate laste nimekirja direktorile kinnitamiseks. Logopeed informeerib lapsevanemaid, rühma õpetajaid ja teeb sissekande logopeedi päevikusse. 

2. Erivajadustega laste arengu toetamise korraldus ja tugiteenuste rakendamine

2.1 Erivajadustega lapsega tehtav töö lähtub konkreetse lapse erivajadustest ja arengutasemest. Sellest lähtuvalt viiakse läbi rühma nädalakava alusel kohandatud tegevusi (lihtsustatud või keerulisemad ülesanded) või individuaalseid tegevusi. Vajaduse korral koostatakse individuaalne arenduskava (IAK).

2.2. Individuaalse arenduskava koostamine on meeskonnatöö, millest võtavad osa rühmaõpetajad ja lapsevanemad. Vajaduse korral kaasatakse õpetajate abid, lasteaia logopeed, muusikaõpetaja, liikumisõpetajad, tervishoiutöötaja ja erialane spetsialist (psühholoog, psühhiaater, eripedagoog jt).

2.2.1. Meeskonnatööna hinnatakse lapse olemasolevaid oskusi ja erivajadust. Sõnastatakse ühised tegevuseesmärgid ja tegevused. Vajadusel tehakse muudatusi lapse kasvukeskkonnas.
2.2.2. Meeskonnatööna koostatakse individuaalne arenduskava (IAK) lapse arengu toetamiseks kindlaks ajavahemikuks. Perioodi lõpus tuleb meeskond uuesti kokku ja olenevalt lapse saavutatud arengutasemest kaalutakse, kas tuleks jätkata IAK rakendamist.

2.3. Logopeedilist abi vajavate lastega viib lasteaia logopeed läbi individuaalseid kõneravi tunde.

 2.4. Vajadusel koostöö lasteaia pidajaga (erispetsialistide palkamine, rahastamine, õpetajate koolitamine, tugiisik jne)

 3. Lastevanemate nõustamine

3.1.Vastavalt lapse arengu jälgimisel saadud tulemusele, teevad õpetajad vajadusel lapsevanemale ettepaneku lapsega spetsialistide poole pöördumiseks ja erivajaduse kindlaksmääramiseks (Tallinna laste nõustamiskomisjon, õppenõustamiskeskus).

Spetsialistidelt saadud kirjalikku kokkuvõtet lapse hetketasemest ja soovitusi õpetajale arendustegevuseks, hoitakse konfidentsiaalsena asjasse puutuvate inimeste vahel.

3.2. Pedagoogid nõustavad lapsevanemaid lapse arengut puudutavatel teemadel (ind.vestlused, arenguvestlus, koolitused lapsevanematele, kirjanduse soovitamine).

3.3. Lasteaia logopeed nõustab lapsevanemaid lapse keele ja kõne arengu seaduspärasustest ja kõnepuuetest.

3.4. Lasteaia tervishoiutöötaja nõustab lapsevanemaid lapse tervisega seotud teemadel.

Viimati muudetud: 02.10.2019