TALLINNA PAEKAARE LASTEAIA PÄEVAKAVA JA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 Päevakava

 Rühma päevakavad on koostatud koostöös lasteaia tervishoiutöötajaga, arvestades laste vanust, laste arengut, rühma eripära ja tervislikkuse ning tasakaalu põhimõtet. Päevakavas on kindlalt ajaliselt määratud söögiajad, muusikategevused ja liikumistegevused.  Lapsed viibivad iga päev sõltuvalt ilmastikust õues. Rühmade päevakavad kinnitab lasteaia direktor õppeaasta algul. Rühmade päevakavad on lastevanematele tutvumiseks rühmaruumi välja pandud. Rühma õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi esteetilises ja turvalises keskkonnas.

 Lasteaed on avatud kella 7.00-19.00. Valverühm on avatud 18.00-19.00.

 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Lasteaia õppeaasta

Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise aluseks rühmades on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Tallinna Paekaare Lasteaia õppekava. Tallinna Paekaare Lasteaias on kaks õppekeelt: eesti keel (üheksas rühmas) ja vene keel (kolmes rühmas). Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Aktiivne õppeperiood jääb lastel vahemikku 15. septembrist kuni 15. maini.

 Ajavahemikus 15.maist kuni 15.septembrini on laste üldiseks tegevuseks mängulised õuetegevused, kus toimub omandatud õpitu kordamine ja kinnistamine. Sellel perioodil kavandab õpetaja nädalaplaanis igale päevale ühe mängulise õppetegevuse (soovitavalt õues), lähtudes nädala teemast. 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Õppe- ja kasvatustegevus rühmades toimub laste vanusele vastava päevakava alusel, kus laste vabalt valitud tegevused vahelduvad õpetaja poolt planeeritud lõimitud mänguliste õppetegevustega.

Paindlik õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi, mida kajastab rühma õppe- ja kasvatustöö päevik. Õpetajad jälgivad, et plaanitud õppe- ja kasvatustegevused oleksid tasakaalustatud. Olulisel kohal on õppimine mängu kaudu. Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid, mis võimaldavad viia rahuliku tegevuse vaheldumise aktiivse tegevusega. Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist. 

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadeks on:

• mina ja keskkond (vaatlemine, uurimine, õppekäigud, katsed, mudelite ja plaanide koostamine, ehitamine ja konstrueerimine)
• keel ja kõne (hääldamine, sõnavara, grammatika, jutustamine, kuulamine, suhtlemine, lastekirjandus;  lugemine ja kirjutamine)
• matemaatika (geomeetrilised kujundid, hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine, värvid, suurused ja mõõtmine, orienteerumine ajas-ruumis ja tasapinnal)
• kunst (voolimine, joonistamine, maalimine, kujundamine (mustrid), meisterdamine, kunsti vaatlemine, kujutamine ja väljendamine)
• liikumine (liikumisalased üldteadmised, põhiliikumised, liikumismängud, tants ja rütmika, talispordialad, ujumine, vaba aeg ja loodusliikumine, võimlemine)
• muusika (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis-rütmiline liikumine, pillimäng)
• eesti keel kui teine keel (kuulamine ja kõnelemine, Eesti kultuuri tutvustamine)

 Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu- ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse baasvaldkonnaks on mina ja keskkond. Õppe- ja kasvatustegevus seostatakse eelkõige Lasnamäe inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Õpetajad planeerivad võimalikult palju õppetegevusi õues. Õppetegevusi viiakse läbi kogu rühmaga, grupiti ja individuaalselt.

 Alates 3.eluaastast, planeerib õpetaja vähemalt kord kuus õppekäigu.

Täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, logopeed ja tervishoiutöötaja. Muusikategevused toimuvad kaks korda nädalas. Liikumistegevused toimuvad lasteaia saalis, õues ja basseinis. Lasteaias on väljatöötatud ujumistegevuse ainekava. Vanemas vanuserühmas viib tervishoiutöötaja koostöös rühmaõpetajaga läbi tervisekasvatuse tegevusi. Logopeediline töö lastega toimub individuaalselt tööplaani alusel, mille viib läbi logopeed.

Eesti keel kui teine keel

Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub vene keeles, alustatakse lastele eesti keele õpet kolmeaastaselt. Eesti keele õppimine toimub nii eraldi keeletegevuste kaudu, igapäevategevuste kaudu ja võimaluse korral on keeleõpe lõimitud teiste tegevustega (keele teema on seotud nädalateemaga). 

Eesti õppekeelega rühmas käivatele mitte-eesti kodukeelega lastele, toimub eesti keele omandamine kogu rühmaga lõimitud õppe- ja igapäevategevuste kaudu, millele lisandub vajadusel eesti keele tugiõpe. Vajadusel toetab õpetaja last tema keeleõpingutes, arvestades nii lapse ealisi iseärasusi kui ka eripära.

Nädalaplaan

Nädalaplaanid koostatakse elektroonilises keskkonnas Eliis. Nädalaplaanid esitatakse õppealajuhatajale tutvustamiseks eelmise nädala reedeks. Nädalaplaanid kinnitatakse õppealajuhataja poolt uue nädala esmaspäeval. Muusika- ja liikumisõpetaja täidavad samuti uue nädalaplaani hiljemalt eelmise nädala reedeks, kirjutades eesmärgid ja tegevused. Ajavahemikus juunist-augustini nädalaplaane ei täideta.

Rühma tegevuskava

Iga rühma meeskond koostab koostöös laste ja lastevanematega õppeaasta alguses rühma tegevuskava, võttes aluseks eelneva õppeaasta aruande, lasteaia õppekava, jooksva õppeaasta eesmärgid, rühma laste ealised iseärasused ja huvid. 

Õppe- ja kasvatustegevuse päevik

Läbiviidud õppe- ja kasvatustegevusi kajastavad rühma elektrooniline õppe- ja kasvatustegevuste päevik (Eliis), kuhu õpetajad (rühmaõpetajad, muusika- ja liikumisõpetaja) teevad sissekande iga päev. Päevakirjeldusse/õppetöö kajastab päeval tehtud tegevusi (nädalaplaan), mida avalikustatakse ka lastevanematele. Päeva kokkuvõte/analüüs kajastab eesmärkide  ja tegevuste täitmist lähtuvalt nädalateemast. Elektroonilisse päevikusse lisatakse uue õppeaasta algul rühma tegevuskava eesmärgid ja põhimõtted. Igapäevaselt täidetakse laste kohalkäimist. Vastavalt vajadusele täiendatakse lastevanemate andmed.