Pelguranna Lasteaia õppekava

PELGURANNA LASTEAIA ÕPPEKAVA

KINNITATUD

Pelguranna  Lasteaed direktori

30.08.2019 käskkirjaga nr 1-1/18.

ÜLDOSA

Lasteasutuse liik ja eripära

Pelguranna Lasteaed asub looduslikult mitmekesises Kopli lahe äärses piirkonnas. Lasteaias on kuus rühma: sõimerühm; 2 liitrühma, 2 aiarühma ning üks 6-7-aastastele lastele avatud koolieelikute rühm.

Lasteaed asub Põhja-Tallinnas looduslikult kaunis asukohas - Kopli lahe ääres.

2012. aastast alates liitusid lasteaia 3 rühma „Kiusamisest vaba lasteaed“ programmiga. Kogu lasteaed peab oluliseks hoolivust ja väärtuspõhist kasvatust. Lasteaias töötavad erinevad huviringid. Lasteaia suurimaks väärtuseks on asukoht, mis võimaldab õppe – ja mängulisi tegevusi mitmekesistada erinevates looduslikes ja tehiskeskkondades. Lasteaial on oma laul, logo ja lipp.

Missioon

Koostöös lapsevanematega toetatakse lapse mitmekülgset arengut, arvestatakse tema individuaalsete võimetega ning luuakse tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks.

Visioon

Pelguranna Lasteaed on kodune ja turvaline, kus lapsed saavad loovalt tegutseda ja uudishimu rahuldada ehedates loodus- ja tehiskeskkondades ning kooli minnes on nad terved, sotsiaalselt toimetulevad ning tunnevad huvi ümbritsevas toimuva vastu.

Väärtused

Koostöö – väärtustatakse koostööd huvigruppidega, olles ise avatud ja huvitatud erinevatest võimalustest; personali jaoks on loomulik omavaheline meeskonnatöö, õppimine üksteiselt ning toetamine, arvestatakse laste arvamuste ja ettepanekutega;

Uuenduslikkus – kogu personal on huvitatud lasteaia järjepidevast arengust ning kaasaegsest mõttelaadist, pidev enesetäiendamine on meie elustiil;

Tervis – laste arusaama tervislikest eluviisidest kujundatakse eeskuju kaudu, terviseteadlikkuse tõstmine on oluline nii personali, kui lapsevanemate hulgas;

Hoolivus ja sallivus – märkamine ja toetamine on meie igapäevase lasteaiaelu loomulik osa, iga vanem, laps ja töötaja on võrdväärselt tähtsad, iga eripära mõistmist väärt.

Moto

Kui mängin toas ja õues ma, siis ümbrust uurin, avastan ja kõike seda armastan!

Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (väärtustades arengut, loovust ja hoolivust).

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID:

Üldeesmärgist lähtuvalt on õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid:

  • lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt
  • lapsel on kujunenud ümbritseva keskkonna mõistmine
  • laps käitub eetiliselt ja algatusvõimeliselt
  • lapsel on kujunenud arusaam tervise hoidmisest
  • laps kogeb sportlikus tegevuses tulenevat heaolutunnet
  • lapsel on kujunenud esmased eneseteenindus ja tööharjumused

ÕPPE- JA KASVATUSETEGEVUSE PÕHIMÕTTED

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
  • lapse loovuse toetamine
  • mängu kaudu õppimine
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist toetava keskkonna loomine
  • lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • Montessori pedagoogika põhimõtete ja metoodika  elementide rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine

Lapse arengu toetamine koolieelses lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

 

ÕPIKÄSITUS

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib  matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise ja harjutamise kaudu ning seda eelkõige läbi mängu.

Lasteaed osaleb õpikäsitlust toetavates projektides (projektõpe, väärtuskasvatus, Kiusamisest Vaba Lasteaed, Tervist Edendav Lasteaed).

Õppe-ja kasvatustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit. Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad.

Õppe-ja kasvatustegevustes alustatakse eelkõige kodukoha looduse ja last ümbritseva keskkonna  tutvustamisega. Õpitavaga tutvutakse võimalikult palju loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Omavahel lõimitakse õppe-ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Laps on õppe-ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Igapäevaelus edukaks toimetulekuks võimaldatakse lapsel kasutada valikuvabadust omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste harjutamiseks ja kinnistamiseks.

Õppe-ja kasvatustegevustes luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • kavandada oma tegevust, teha valikuid
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.


  • VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

    Õppe-ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika, ja kunstitegevused.

    Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse kuues valdkonnas:

    • mina ja keskkond
    • keel ja kõnelemine
    • matemaatika
    • kunst
    • muusika
    • liikumine

LAPSE ARENGU EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

  • mänguoskused
  • tunnetus- ja õpioskused
  • sotsiaalsed oskused
  • enesekohased oskused

6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

MÄNGUOSKUSED
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
 
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
 
SOTSIAALSED OSKUSED
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.
 
ENESEKOHASED OSKUSED
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
 
Valdkond MINA JA KESKKOND
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.
 
 Valdkond KEEL JA KÕNE
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.
 
Valdkond MATEMAATIKA
1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.
 
Valdkond KUNST
1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.
 
Valdkond MUUSIKA
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
 
Valdkond LIIKUMINE
1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.
 

*Pelguranna Lasteaia õppekavaga on võimalik tutvuda lasteaias kohapeal.

Viimati muudetud: 02.09.2019