Õppekava

 

 

TALLINNA PIIRI LASTEAIA ÕPPEKAVA 2009.A.

Kinnitatud Tallinna Piiri Lasteaia  

02.03.2009 juhataja käskkirjaga PT 1-8/11

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Reguleerimisala ja rakendumine

(1) Käesolev lasteaia õppekava(edaspidi õppekava) määrab kindlaks õppe- ja kasvatustegevuse alused Tallinna Piiri Lasteaias.

(2) Õppekava on dokument, mis määratleb õppekava rakenduseks vajalikud tegevused ja ressursid.

(3) Õppekava on koostatud alushariduse „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 87

(4) Õppekava kinnitab juhataja lasteaia pedagoogilise nõukogu otsuse alusel

(5) Õppekava terviktekst on kättesaadav lasteaia metoodika kabinetis. Õppekava üldosa on kättesaadav lasteaia veebilehel.

 

§ 2. Õppekava ülesehitus

(1)    Õppekava koosneb  üldosast; valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest, sisust ning lapse arengu  eeldatavatest tulemustest vanuseti; lapse arengu hindamise põhimõtetest, õppekava uuendamise ja täiendamise korrast.

(2)    Õppekava üldosas esitatakse:

1)      õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

2)      õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;

3)      koostöö põhimõtted lastevanematega

4)      erivajadustega lapse toetamise põhimõtted;

(3)    Valdkondade kirjeldustes esitatakse vanuseti:

1)      valdkonna eesmärgid;

2)      üldteemad;

3)      valdkonna sisu ja lapse eeldatavad arengutulemused õppekava läbimisel vanuseti;

(4)    Lapse arengu hindamise põhimõtetes esitatakse:

1)      lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted;

2)      koolivalmiduse hindamine;

3)      lapse arengu eeldatavad üldoskused õppekava läbimisel.

     (5) 6. peatükis esitatakse õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

2. peatükk

ÜLDOSA

 

  1. jagu

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

 

 

§ 3. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

(1) Tallinna Piiri Lasteaed on munitsipaallasteaed.

(2) Lasteasutuses on noorem rühm ja vanem rühm.

(3) Lasteaia eripäraks on hubane väike ja vana maja.

 

§ 4. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

(1)Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja:

    1) lapsele on loodud arengut soodustav keskkond, tagatud turvatunne ja                                  

    eduelamused ning toetatud lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja

    saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

2) soodustatud  lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmiks inimeseks;

3) last on toetatud ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

     4) õppe- ja kasvatustegevus  toetab lapse arengut eetilises käitumises ning     algatusvõimet, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

5) lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

6) laps on kooliks ettevalmistatud

 

§ 5 Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

(1)    Kogu tegevus toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale üksikult üldisemale.

(2)     Õppeprotsess toimub:

-          MÄNGU KAUDU – mäng vastab lapse vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel omandada mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust;

-          VASTAVUSES LAPSE ARENGU JA INDIVAIDUAALSUSEGA – kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes nii oma omaduste ja võimete kui arengutempo poolest

-          INTEGREERITULT  -  lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppeprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimuvatele tegevustele, mis omakorda seostatakse nädala teemade abil;

-          TASAKAALUSTATULT – toetatakse lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel;

-          PAINDLIKULT – pedagoog kavandab, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, samuti lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest, õppe- ja kasvatusprotsessi ja teeb valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.

 Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja.

 

§ 6. Õpikäsitlus

(1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

(2 )Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

(3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

(4)Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
   1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;
   2)  seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
   3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
   4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
   5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
   6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Viimati muudetud: 25.01.2013