Õppetöö korraldus

 

1. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

(1)Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja:

    1) lapsele on loodud arengut soodustav keskkond, tagatud turvatunne ja                                  

    eduelamused ning toetatud lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja

    saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

2) soodustatud  lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmiks inimeseks;

3) last on toetatud ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

     4) õppe- ja kasvatustegevus  toetab lapse arengut eetilises käitumises ning     algatusvõimet, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

5) lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

6) laps on kooliks ettevalmistatud

2. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted (v.v. Piiri La Õppekavast)

(1)    Kogu tegevus toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale üksikult üldisemale.

(2)     Õppeprotsess toimub:

-          MÄNGU KAUDU – mäng vastab lapse vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel omandada mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust;

-          VASTAVUSES LAPSE ARENGU JA INDIVAIDUAALSUSEGA – kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes nii oma omaduste ja võimete kui arengutempo poolest

-          INTEGREERITULT  -  lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppeprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimuvatele tegevustele, mis omakorda seostatakse nädala teemade abil;

-          TASAKAALUSTATULT – toetatakse lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel;

-          PAINDLIKULT – pedagoog kavandab, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, samuti lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest, õppe- ja kasvatusprotsessi ja teeb valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.

 3. Lasteasutus saab lapse erivajadusest tulenevalt võimaldada: 

  • individuaalset lähenemist - rühma töötajate koostöö igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamisel lähtuvalt lapse individuaalsetest vajadustest;
  • kõneravi - lasteasutuses käivate kõneprobleemidega laste üldteenindamiseks luuakse 1 logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta, töö on valdavalt individuaalne või väikeste rühmadena;
  • arendamist sobitus- või erirühmas.

 

Tallinna  koolieelsetes munitsipaallasteasutustes tegutsevad sobitus- ja erirühmad:

 

Erivajadusega lapsele soovitab sobitus- või erirühma nõustamiskomisjon

Lapse erirühma suunamine
Sobitus- ja erirühma vastuvõttu reguleerib Haridus- ja teadusministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 78Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord

 

Alushariduse tööd reguleerib Koolieelse lasteasutuse seadus , õppe-kasvatustöö aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

 

Tallinna laste nõustamiskomisjon (edaspidi nõustamiskomisjon) on Tallinna Haridusameti juures tegutsev nõuandev töörühm.

Nõustamiskomisjoni ülesanded:

Sobiva alushariduse omandamise võimaluse soovitamine

Koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamise soovitamine

Koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmise soovitamine

Sobiva õppimisvõimaluse soovitamine

Tervislikel põhjustel koduõppe soovitamine

 

Nõustamiskomisjoni kontaktisikud:

e-post: noustamiskomisjon [ät] tln.edu.ee Tel: 57409750 Telefonile vastatakse ainult vastuvõtu aegadel vt allpool.

Milena Pogodajeva Neljapäeviti 18.00-20.00 (dokumentide vastuvõtt)

Marika LeemetKolmapäeviti 15.00-18.00

 

Nõustamiskomisjoni tegevust korraldab Tallinna Haridusamet (Estoni pst 5a, 10143 Tallinn)   

4. Lapsevanemale tagasiside andmise põhimõtted

  • Rühma õpetaja annab lapsevanemale vähemalt 1x a sõnalise tagasiside lapse arengust, toimub perevestlus
  • Sügisene perevestlus on õpetajal kohustuseks läbi viia uute laste vanematele. Vestluse aluseks on lapsevanema ja lasteaia vaheline küsimustik, mille täidab lapsevanem.
  • Õpetaja on kohustatud informeerima rühma lapsevanemaid arenguvestluse ajakavast.
  • Vestlus lapse arengust, ehk arenguvestlus tuleb õpetajal läbi viia kõigi laste vanematega.
  • Vestlusest võtavad osa rühma õpetaja ja lapse vanem(ad).
  • Vestlus lapse arengust rühma õpetaja ja lapsevanema vahel toimub õppeaasta lõpul.
  • Vestlus toimub lapsevanema ettevalmistavate küsimuste ja õpetaja koostatud lapse arengukirjelduse põhjal.
  • Vestlus lõpeb lapsevanema ja rühmaõpetaja vahelise kokkuleppega lapse edaspidiseks arendamiseks. Kokkulepe kinnitatakse õpetaja ja lapsevanema allkirjadega.

 

 

 

Viimati muudetud: 14.12.2013