Elukoha registreerimine

Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris

Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris.

Kui olete asunud elama Pirita linnaossa või linnaosasiseselt elukohta vahetanud, siis peate oma uue elukoha aadressi teatama Pirita Linnaosa Valitsuse kantseleisse rahvastikuregistri vanemregistripidajale 30 päeva jooksul, esitades elukohateate. Seda vormi võite kasutada ka siis, kui lahkute Pirita linnaosast elama välismaale. 

 Elukohateatele tuleb lisada:

1) koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest, kui saadate dokumendid postiga: meie postiaadress. Koopiat pole vaja isiklikul kohale ilmumisel, digitaalallkirjaga esitatud elukohateate puhul ega elukohateate esitamisel riigiportaalis. Juhend elukohateate täitmiseks riigiportaalis eesti.ee

Riigiportaalis elukohateate esitamisel ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid elukohateade laekub pärast kõigi nõutavate allkirjade panemist ametniku töölauale. Ametnik teeb elukohakande rahvastikuregistrisse pärast kõigi esitatud andmete õigsuse kontrollimist 10 tööpäeva jooksul. 

2) koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist (näit. üürileping, tasuta kasutamise leping vms) või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik (kaasomandis oleva eluruumi puhul tuleb kindlasti lisada kõigi kaasomanike nõusolek või ruumide kasutuskorra kokkulepe).

Perekonnaseaduse § 271 lg 2, § 30 lg 2 ja § 41 lg 2 toodud juhtudel on kolmandatele isikutele eluruumi kasutusse andmisel vajalik mõlema abikaasa nõusolek.

3) alaealise lapse elukohta muutmisel koos ühega lapsevanematest tuleb elukohateatele lisada teise hooldusõigusliku isiku (lapsevanema või eestkostja) kirjalik nõusolek.

 Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:

1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;
3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Tähelepanu! Isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!

Teave elukohateate esitamise kohta Siseministeeriumi kodulehel, üldteave Population Register (ENG). 

Euroopa Liidu kodanik (28 liikmesriiki), Islandi, Norra, Liechtensteini ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse ja kavatseb siin elada üle 3 kuu, peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest arvates taotlema tähtajalist elamisõigust. Selleks tuleb tal isiklikult pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse poole enda elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks ja esitada:

1) Rahvastikuregistri seaduse § 40 nõuete kohaselt elukohateade (vt juhend eespool) ja

2) taotlus isikukoodi saamiseks (EST ja ENG)

Võõrriikides väljaantud tunnistused, väljavõtted, volikirjad jne peavad olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ja kinnitatud apostille'ga või legaliseeritud.

Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega omandab Euroopa Liidu kodanik Eesti Vabariigis elamiseks 5-aastase tähtajalise elamisõiguse. Pärast elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist peab ta 1 kuu jooksul pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse, et vormistada tähtajalist elamisõigust tõendav dokument- isikutunnistus (ID-kaart).
Ka Eestist lahkumisel tuleb tal esitada elukohateade ning informeerida ka Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks.

Info elamisõiguse ja vastava ID-kaardi vormistamise kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel eesti keeles ja inglise keeles (ENG). 

1) meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2) ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

Elukohatõend väljastatakse isikule tema enda, tema alaealise lapse ja/või eestkostetava kohta. Elukohatõendit ei ole vaja esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, sest neil on juurdepääs rahvastikuregistrile.


 Teemakohast lisalugemist: 

Viimati muudetud: 12.04.2018