Lapse arengu hindamine

LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED

KAKS KORDA  aastas (oktoober ja aprill) annab õpetaja hinnangu lapse edenemise kohta elektroonilisel teel.
Oktoobris, peale lapse saabumist lastesõime, annab õpetaja hinnangu lapse arengule
(täites arengutabeli). Aprillikuus annab õpetaja hinnangu lapse arengule, mille aluseks on ühtsed hindamiskriteeriumid ja lapse ealise arengu eeldatavad tulemused  ning esitab lapse arengutulemused vanemale elektrooniliselt . Vanemaga koos vaadatakse lapse arengutabel üle ja vanem esitab omapoolse arvamuse lapse arengust.
 
KEHALISE ARENGU hindamisel vaadeldakse: üld- ja peenmotoorikat (koordinatsiooni, kõndi, rühti, tasakaalu, painduvust, täpsust, näo – ja sõrmelihaste kontrolli oskust, jõudu, vastupidavust). VAIMSE ARENGU hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste arengut, kõne kasutust ja mõistmist. SOTSIAALSE ARENGU hindamisel  vaadeldakse lapse tegutsemist, suhtlemist teiste lastega ja täiskasvanutega, lapse tegevuste (mängu) arengut, iseseisvust ja toimetulekuoskusi, emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on seotud kohanemisega  kollektiivis. Vaadeldakse lapse kõlbelist ja esteetilist arengut. Lapse arengutulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse vaatlusmeetodit,  tööde analüüsi, vestlust. Kasutatavaid meetodeid tutvustatakse lapsevanemale. Tunnustatakse toimetulekut, edasiminekut, positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut.
 
Lapse arengu jälgimine põhineb kokkulepitud ja õppekavas fikseeritud hindamispõhimõtetel ning selles:

  • Kasutatakse vaatlus- ja vestlusmeetodit;
  • Täidetakse lapse arenguankeet;
  • Dokumenteeritakse individuaalne töö lapsega;
  • Koostatakse lapse kasvumapp;
  • Viiakse läbi arenguvestlus lapsevanemaga.

Vaatlusi teostatakse kuues valdkonnas:

  • keel ja kõne;
  • matemaatika;
  • liikumine;
  • muusika;
  • mina ja keskkond;
  • kunst;
  • eesti keel kui teine keel.

Vaatlusi viiakse läbi järjepidevalt aastaringselt ning arengumuutused fikseeritakse lapse arengutabelis kindlaksmääratud tingmärkidega. Rühma lapsed on jagatud kummagi õpetaja vahel võrdselt (poole grupi kaupa). Väljaspool oma vaatlusgruppi märgib õpetaja ära ka teise vaatlusgrupi laste huvitavaid ütlemisi vm. ja teavitab lapsega toimunud arengumuutusest paralleelõpetajat tähelepanekute tegemiseks.
 

Lapse saabumisel sõime täidab lapsevanem ankeedi, millised on tema seisukohad ja ootused oma lapse arengu osas. Ankeedile tugineb õpetaja rühma tegevuskava ja lapsega individuaalselt tehtava töö kavandamisel. Kasvumapp seatakse sisse lapse tulekul rühma ning sinna kogutakse lapse sõimeelus huvitavamad ja arengumuutusi kajastavad materjalid.
 
Lapse kasvumapp sisaldab:

  • Lapse otsese kõne tekstid, huvitavad ütlemised;
  • Lapse tööd;
  • Fotod;
  • Õpetaja tähelepanekud lapse kohta.

Üleviimisel  järgmisse rühma viiakse kasvumapis üle ka lapse arengumaterjalid.
 
Iga lapse kohta täidetakse individuaalse töö vihikut, mis seatakse sisse õppeaasta algul. Kokkulepitud vormis kajastatakse eesmärgid, tegevused ja tulemused. Õppeaasta lõpul viiakse läbi arenguvestlus, milles osalevad rühmaõpetajad ja lapsevanem (arenguvestluse läbiviimise protseduur, mille kinnitab direktor käskkirjaga).
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

Viimati muudetud: 26.10.2020