Koplis asus vana kaluriküla

Koplis asus vana kaluriküla

Robert Nerman


Aasta-aastalt on suurenenud nii Põhja-Tallinna elanike kui ka paljude teiste tallinlaste huvi Kopli, Kalamaja ja Pelgulinna kultuuripärandi vastu. Seda tõendavad ka vastavate ekskursioonide sagenemised. Kuna lähitulevikus on kavas avaldada raamat «Kultuuriloolised ekskursioonid Põhja-Tallinnas», ei ole otstarbekas ajalehe veergudel kõikidest marsruutidest kirjutada. Peatume allpool vaid üksikutel linnaosa vaatamisväärsustel.


Põhja-Tallinnas on mitmeid maa-alasid, mille kohta kirjalikud andmed ulatuvad 14. või 15. sajandisse. Tõenäoliselt on need piirkonnad märksa vanemad. Üheks selliseks vanaks asustusalaks on Kopliranna tänava paaritute numbritega majade kohal asunud vana kaluriküla. See asukoht oli äärmiselt soodne. Läheduses olnud Kakumäe piirkond oli kalarikas ning Tallinn, kus kalu võis müüa, oli niisama lähedal.


Kirjalikes allikates mainitakse kaluriküla esmakordselt 1415. aastal. Tollal oli küla juba ammu olemas ning rae esitatud dokumentides nõuti, et kalurionnide arv ei oleks üle seitsme ning elamute maksimaalseks pikkuseks oleks 2 sülda ja laiuseks 1,5 sülda. Kuni 18. sajandini oli Tallinna 6-jalase raudsülla pikkuseks 1,78 meetrit. Need majad olid osaliselt kivist ja osaliselt puidust. Katused olid kaetud arvatavasti mätastega. Piirangud kehtisid ka koduloomade osas. Hobuseid ei tohtinud olla kogu külas üle seitsme. Muid kariloomi ei tohtinud üldse pidada.


Selliseid piiranguid kasutati kalurite puhul seetõttu, et nad saaks rohkem pühenduda kalapüügile. Dokumentidest selgub, et ka talvel ei tohtinud nendes onnides elada. Kuidas see tegelikult oli, on raske öelda. Piirangud pidid takistama soodsas asupaigas paiknenud kaluriküla ülemäärast laienemist.


Keskajal ja hiljemgi, kui osa praeguse Kopli alasid kasutati loomade karjamaana, asus Sitsimäe piirkonnas Tallinna lahest Kopli laheni ulatuv piirdeaed. Ainuke teadaolev värav selles piirdeaias oli Sitsimäel, kuhu suundus tee mööda praegust Tööstuse tänavat ning seejärel mööda praegust Kopli tänavat kuni Maleva tänava alguseni, kus asus Kopli mõis. Kopli mõisast hargnesid teed poolsaare tippu, sadamasse ja kalurikülla. Võimalik, et kalurikülast suundus läbi piirdeaias asuva väikese värava ka mingi otsem teerada nii praeguse vanalinna kui ka Haabersti kanti.


Balthasar Russowi «Liivimaa kroonika» andmeil saabus Tallinna 1570.-1571. aasta piiramise ajal Koplisse juba 16. oktoobril 1570. aastal vaenlaste suur opritshnikute väesalk ning rajas sinna laagri. Russowi andmeil raiusid piirajad maha Kopli metsa. Opritshnikud tapsid, röövisid ja põletasid  hullemini kui kunagi varem. Võimalik, et nad hävitasid ka Kopli kaluriküla. Pole kahtlust, et pärast sõjategevuse lõppu kaluriküla taastati kiiresti.


Suureks muutuseks kaluriküla ümbruses oli Oleviste ja Niguliste kiriku kalmistu rajamine 1774. aastal Kopli mõisa suunduvast teest lõuna pool asunud kõrgendikule. Muide, sellest põlisest teest on ka tänapäeval alles väiksed lõigukesed. Koos kalmistu rajamisega ehitati välja ka praegune Kopli tänav, mis ulatus kalmistu põhjaküljel asunud väravani. Tollal oli Kopli ja sealhulgas ka kaluriküla ümbrus hoopis metsarikkam. Ka kalmistu rajati metsaga kaetud maa-alale, kus kasvas põlispuid. Kalmistu ja kaluriküla vahel asusid niisked alad, kus kasvasid lepad ja kased. Seda kanti nimetati «Linna lepikuks». Kaluriküla keskosast põhja poole suunduv kõrgendik kandis «Tamme mäe» nime.


 Sellest võib järeldada, et lähiümbruses kasvas ka tammesid. Kalurikülast lääne pool asus «Kaarli soo» ja selle taga «Marja mägi». Kopli kalmistu kirdenurgast kuni tehnikaülikooli omaaegse peahooneni ulatuv seljandik kandis «Kesk metsa mäe» nime. Kalmistust ida poole jäi madal võsaga kaetud ala, mida nimetati 19. sajandil «Babanovi lepikuks». Kalurikülast Stroomi ranna poole jäävat ala nimetati «Liva pälne» (Liivapealne) ning selle taga teisel pool Kopli piiri oli suur «Linna soo».


Kopli maalilise maastiku tõttu oli see piirkond sajandeid tallinlaste kõige populaarsem väljasõidukoht. Pole juhus, et paljud kunstnikud jäädvustasid ka kaluriküla ja selle ümbrust. Näiteks Karl Ferdinand von Kügelgeni õlimaalidel «Vaade Tallinnale» ja «Vaade Tallinnale edelast» on kujutatud Kopli kaluriküla ning graafik Carl Buddeus isegi elas Kopli kalurikülas mõnda aega ja seetõttu jäädvustas ta oma kodukandi motiive mitmetel joonistustel.

Viimati muudetud: 27.11.2009