TALLINNA RAADIKU LASTEAIA COVID-19 LEVIKU TÕKESTAMISE PLAAN

                                                    

Sissejuhatus

COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud lasteaia tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 teise laine tekkides.

COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt detsembris 2019 Hiinas. Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirus-osakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu ja peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena.

Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkus-ohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt.

Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased. On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmission-August%202020.pdf

Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed lasteaias:

1)    Lasteaias on tagatud üldruumides käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid ning tualettruumid on varustatud piisavas koguses kätepesu vahendiga ja paberrätikutega ning kätehügieeni plakatitega. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga. Lapsed, kes tulevad lasteaeda pesevad esimesel võimalusel põhjalikult käed. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Õpetajad näitavad lastele praktiliselt ette õige kätepesutehnika. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholi-sisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit.

2)    Kvaliteetse siseõhu tagamine ventilatsiooni ning/või regulaarse ja piisava tuulutamisega (vähemalt 15 minutit).

3)    Igapäevase märgkoristuse korraldamine ning kaks korda päevas puutepindade (ukselingid, lülitid, käsipuud, tualettruumi sisustus ja pinnad jm) puhastamine ja desinfitseerimine nõuetekohaste puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega. 

4)    Laste õpetamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Oluline on hoida inimestevahelised kontaktid minimaalsed. Üritusi kavandades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja maandada viiruse leviku riske, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Õppekäike ja ekskursioone on soovitatav korraldada rühmade kaupa. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused on soovitatav edasi lükata. Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele

5)    Lasteaias käivad vaid terved lapsed ja personal, haigusnähtudega ei tohi lasteaeda tulla. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju.

Lasteaia kriisimeeskonna liikmete kontaktid

 

 Olulised kontaktid väljaspool lasteaeda

Asutus

Kontakttelefon

Tallinna Haridusameti kantselei

640 4590

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon

5690 0353 

või 5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon

1247

 

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

 

Teabevahetuse korraldamine

Teabevahetuseks kasutatakse lasteaia kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (Eliis, e-aadresside listid, lasteaia koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Lasteaia õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas väraval ja välisuksel.

Teabevahetuse korraldab juht, kes määrab kommunikatsiooni (va meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga ja lastevanematega. Lasteaia juht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus.

Meediapäringutele vastab ainult lasteaia juht, kes annab pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab juht oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil kati.niin@tallinnlv.ee või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab juht kindlasti ka haridusametit.

 Lapse või töötaja haigestumine

  • · Võimalusel eraldada lasteaias ennetavalt ruum, kuhu vajadusel haiguskahtlusega lapsi isoleerida. Isolatsiooniruumis olevate esemete pinnad, ruumi põrand ja seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
  • · Kui lapsel avalduvad lasteaias viibimise ajal respiratoorsed sümptomid (köha, palavik, nohu vm), siis tuleb laps isoleerida, et haiguskahtlusega lapsega kokku puutuvate inimeste arv viia miinimumini. Isoleeritud lapsele peab olema tagatud järelevalve kuni vanem lapsele järele tuleb. Kui lapse terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • · Lasteaias kohapeal haigestunud töötaja peab COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks ette panema kaitsemaski, teavitama haigestumisest juhtkonda ning lahkuma esimesel võimalusel lasteaiast.
  • · Haigestumisjuhtumi puhul tuleb konsulteerida perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile ning käituda vastavalt juhistele.
  • · Laps või töötaja võib lasteaeda naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • · Lapsevanem, lasteaia töötaja või Terviseamet teavitab lasteaeda, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • · Lasteaed teavitab juhtunust selle rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
  • · Terviseameti regionaalosakond võtab lasteaiaga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunuga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lasteaed osutab kaasabi. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud lasteaia töötajad ja lapsed võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.
  • · COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema ruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud laps või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitustele.
  • · Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi.
  • · Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb hoone sulgeda 72 tunniks.
  • · Kui mõnes rühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud rühm kaheks nädalaks karantiini.
  • · Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja lapsed jäävad kaheks nädalaks karantiini.

Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps:

  • · elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • · on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • · on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • · on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt rühmaruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • · on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh:

- isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,

- COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.

Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Tervise-ametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste tervise-uuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.

Sama seadus ütleb, et lasteaia pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Tallinna koroonaviiruse leviku kolme stsenaariumi objektiivsed kriteeriumid

Tallinna ülelinnalise koroonaviiruse leviku tõkes-tamise tegevuskava koostamise kolme stsenaari-umi aluseks on võetud objektiivsed kriteeriumid. Stsenaariumiga seotud tegevuste rakendamisel peab olema realiseerunud vähemalt üks kriteerium, mille alusel tehakse vajalik otsus.

Rohelise stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:

  • Riikliku mõõdikuna KOV-i territooriumil COVID-19 haigusesse nakatunuid tuvastatud ei ole või nakatunute arv ei ületa Tallinnas 25 uue nakatunu piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.

Kollase stsenaarium realiseerumise kriteeriumid:

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega hädaolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 25 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.

Punase stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega eriolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.

Koroonaviiruse leviku kolm stsenaariumi ja õppetöö korraldamine lasteaedades

Roheline stsenaarium

Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Lasteaiad on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid.

Kollane stsenaarium

Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmed piirangud viiruse leviku tõkestamiseks. Lasteaiad on avatud, kuid töötavad rühmapõhiselt, rühmade vahel välditakse kontakte. Lasteaedades olevad saalid, spordiruumid jms ruumid ei tohi olla ühiskasutuses. Muusikatunnid ja liikumistegevused toimuvad õues või rühmaruumis, et piirata ruumide ristkasutust ja minimeerida kontakte.

Punane stsenaarium

Riigis on kehtestatud eriolukord. Lasteaiad on avatud vajaduspõhiselt, vajadusel tagatakse ka 24/7 teenus.

Vastavalt olukorrale võib olla eri stsenaarium rakendamisel ülelinnaliselt või konkreetses asutuses või konkreetses rühmas

Tegevuskava

 

Roheline stsenaarium

Kollane stsenaarium

Punane stsenaarium

Juhtimine, reeglid kriisiolukorras

• Asutuse juht koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond.

• Kriisimeeskond vaatab üle asutuse kriisiplaani (sh töökorraldus, infoliikumine, asendamine jm) ja vajadusel ajakohastab seda lähtuvalt nakkusohust ning paneb paika vastutuse hierarhia (rollid).

• Asutuse juht kutsub kokku kriisimeeskonna.

• Kriisimeeskonna koosolekud toimuvad vajaduspõhiselt asutuses või veebikoosolekutena.

• Kriisimeeskond otsustab info liikumise, töökorralduse ning millised tööülesanded on prioriteetsed lähtuvalt riiklikest ja linna hädaolukorra korraldustes.

• Kriisimeeskonna koosolekud toimuvad igapäevaselt veebikoosolekutena. 

• Kriisimeeskond jagab infot ning määrab tööülesandeid lähtuvalt riiklikest ja linna eriolukorra korraldustest.

Personal (tööstamine, koolitus, asendused, riskirühmad ja teenuse tagamine jne)

• Terviseameti soovituste (hajutamine, 2+2 reegel, ruumide 50% täituvus vm) järgmine.

• Asutuses kinnitatud kriisiplaani järgimine (asendamine, info liikumine)

• Juht loob töötajatel valmisoleku kriisiajal täita teisi tööülesandeid.

• Karantiini jäämine vastavalt PPA infole.

 

• Kriisimeeskond suunab võimaluse korral riskirühmad kaugtööle.

• Tööülesannete ümberjagamine vastavalt kriisiaja vajadustele

• Koosolekud/nõupida-mised toimuvad veebipõhiselt.

• Koolitused tühistatakse või osaletakse veebipõhiselt.

• Karantiini jäämine vastavalt PPA infole.

• Jõustatud kaugtööl olevad lasteaiaõpetajad aitavad ja juhendavad I kooliastme õpilasi kokkulepitud koolides.

• Vajadusel (töö puudumisel) õpetajate töötasu ajutine vähendamine (näit kuni 30%). Inimestel, kes viiakse teisele tööle, säilitatakse töötasu.

• Koosolekud/nõupidamised toimuvad veebipõhiselt.

• Koolitused tühistatakse või osaletakse veebi-põhiselt.

• Karantiini jäämine vastavalt PPA infole.

Õppetöö korraldus

• Lasteaia õppetöös osalevad vaid terved lapsed ja töötajad. Kui laps on haige, siis on õpetajal õigus laps koju saata.  

• Lasteaedades toimub laste vastuvõtmine ja üleandmine õues, halva ilma või erijuhtumite korral välisuksel või eeskojas. Laste vastuvõtmisel õpetajad vaatavad üle laste tervisliku seisundi ja kraadivad lapsi kontaktivaba kraadiklaasiga. Lapsevanematel ja teistel mitte lasteaia personali hulka kuuluvatel isikutel on soovitav viibida lasteaia territooriumil võimalikult lühikesel ajavahemikul.

• Õpetajatel tuleb selgitada lastele hügieenireegleid ja miks on oluline teistega distantsi hoida ning näidata ette, kuidas käsi õigesti pesta.

• Lasteaia õppetöö korraldus on tavapärane, personal jälgib ennetavate meetmetena esmatähtsate hügieeninõuete täitmist ja Terviseameti soovituste järgimist. 

• Ühiskasutatavate ruumide (saal, spordiruum vm) kasutamisel tagab personal puhveraja puhastamiseks ja tuulutamiseks (vähemalt 15 minutit).

 

 

 

• Lasteaia õppetöö korraldus on paindlik, et tagada esmatähtsate hügieeninõuete ning riiklike ja linna piirangute täitmine.

• Lasteaiad töötavad rühmapõhiselt, rühmade vahel välditakse kontakte.

• Lasteaedades olevad saalid, spordiruumid jms ei tohi olla ühiskasutuses. Muusikatunnid ja liikumistegevused toimuvad õues või rühmaruumis, et piirata ruumide ristkasutust.

• Lasteaedadel, kellel on oma mänguväljak või õueala, on soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Õues tuleb jälgida, et kontaktid piirduksid oma rühma lastega.

• Lasteaed lähtub õppetöö korraldamisel VV eriolukorra korraldustest.

• Lasteaiad on avatud vajaduspõhiselt, vajadusel tagatakse ka 24/7 teenus.

• Lasteaiad töötavad rühmapõhiselt, laste arv on soovituslikult sõimerühmas 6-8 ja aiarühmas 8-10.

• Lasteaedades ei kasutata ühiskasutatavaid ruume, muusikatunnid ja liikumistegevused toimuvad rühmaruumis või õues.

• Eriolukorra ajal ei osutata lasteaias huvihariduse teenust.   

• Mängu- ja spordiväljakud on avatud vaid oma lasteaia kohalolevatele lastele.  

Toitlustamise korraldus

• Toidu valmistamisel ja jagamisel järgivad toitlustajad kõiki tervisekaitsenõudeid.

• Toitlustamisel puhastatakse ja desinfitseerida kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu tavapärasest sagedamini.

• Lasteaias toimub söömine oma rühmaruumis ja õpetajad jälgivad, et söömisel lapsed ei kasutaks teiste laste joogitopsi, lusikat jm söögiriistu.

 

• Lasteaias toimub söömine oma rühmaruumis ja õpetajad jälgivad, et söömisel lapsed ei kasutaks teiste laste joogitopsi, lusikat jm söögiriistu.

• Avatud lasteaiarühmades (sh 24/7 rühmades) toimub toitlustamine järgides tervisekaitsenõudeid. Õpetajad jälgivad, et söömisel lapsed ei kasutaks teiste laste joogitopsi, lusikat jm söögiriistu.

IKT vahendid, keskkonnad

• Lasteaiad kaardistavad oma IKT vahendite (sh veebikaamerate ja mikrofonide) olemasolu veebikoosolekute, veebi-tundide korraldamiseks ja ressursid nende hankimiseks, küsides vajadusel nõu Haridusametist või linna IT teenistusest. 

• Lasteaiad teavitavad Haridusametit või linna IT teenistust täiendavate ressursside vajadusest, kes omakorda vajadusi hindavad ja toetavad lasteaedu vajalike vahendite soetamisel.

• Lasteaiad korraldavad õpetajatele koolitused veebikeskkondade paremaks kasutamiseks.

 

  • Lasteaiad kasutavad suhtlemisel eelistatult MS Teamsi piiranguteta ja turvaliste veebikõnede tegemiseks. Zoomi litsentsi ostmise vajaduse otsustab iga lasteaed ise, vajadusel esitab taotluse litsentsi ostmiseks haridusametile. Haridusamet hindab taotlusi ja otsustab litsentside ostmise vajaduse (piiranguteta ajaga veebikõnede tegemiseks).
  • Linna IT teenistus otsib võimalusi MS Teamsi ja Office 365 domeenikontode kasutuselevõtmiseks lasteaedade turvaliste veebikõnede tegemiseks.
  • Haridusameti haridustehnoloog ja IT spetsialist nõustavad vajadusel abivajavaid haridusasutusi veebikeskkondade kasutamise jm osas. Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm).

Hügieen ja isikukaitseva-hendid

 

 

• Lasteaiad järgivad töötajate ja laste tervise kaitseks esmatähtsaid hügieeninõudeid nagu respiratoorne ja käte hügieen, distantsi hoidmine, ruumide piisav tuulutamine ning pindade sage ja tõhus puhastamine.

• Lasteaia juht tagab asutuses käte hügieeni võimalused (käte pesu ja antiseptika).

• Lasteaeda ei lubata haigusnähtudega lapsi ja töötajaid.

• Lasteaia juht määrab IKV osas vastutava isiku, kes kaardistab IKV tsentraalseks tellimuseks töötajate IKV vajaduse vastavalt Terviseameti soovitustele ja linna IKV standardile.

• Haridusasutuse IKV kontaktisik esitab Haridusametile tsentraalseks IKV tellimiseks vajaduspõhise tellimuse ning korraldab töötajatele IKV jaotamise ja kasutamise juhenda-mise.

• Lasteaia töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid (visiir/kaitsemask) vastavalt linna IKV standardile.

• Õpetajad kasutavad kontaktõppes isikukaitsevahenditena korduvkasutatavaid visiire ning vastutavad neile väljastatud visiiride puhastamise / desinfitseerimise eest.

• Kõrgendatud riskiga töötajaid kasutatakse võimalusel kaugtööl või tagatakse neile isikukaitsevahendite kasutamine.

• Viirusega saastunud kaitsemaskid, -kindad vm IKV utiliseeritakse nõuetekohaselt.

 

Haldus ja korrashoid (hoone kasutamine ja selle hügieen jms)

 

 

 

• Lasteaia juht tagab, et lasteaias on olemas vahendid pindade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. NB! Pesemis- ja desinfitseerimisvahendeid tuleb hoida lukustatud kapis või ruumis.

• Tualettruumid on varustatud piisavas koguses kätepesuvahendiga ning on paigaldatud jalaga avatavad jäätmekonteinerid ja käte kuivatamiseks ühekordsed paberrätikud.

• Ruume tuulutatakse regulaarselt (vähemalt 2x päevas minimaalselt 15 minutit korraga), et tagada piisav ventilatsioon.

• Koristamine toimub lähtuvalt Terviseameti juhistest.

• Ruumide ja pindade märgkoristus tehakse mitu korda päevas (3-4h tagant), koristamisel puhastatakse rühmaruumis mh ukselingid, lülitid, toolide selja- ja käetoed, lauad jmt ning tualettruumis sisustus ja pinnad nõuetekohaste pesemis- ja desinfitseerimisvahenditega.

• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastatakse kaks korda nädalas.

• Mänguasju pestakse vastavalt määrdumisele ja vähemalt korra nädalas. NB! Pehmed mänguasjad on soovitatav häda- ja eriolukorras laste eest ära panna, v.a juhul, kui need on isiklikud kaisuloomad (millega ei mängita ja mida laps kasutab vaid ise oma päevast uinakut tehes).

• Õueatraktsioone ja õuemänguasju puhastatakse või vajadusel desinfitseeritakse enne lastega õue minekut.

• Koristamisel kasutatakse ühekordseid kummikindaid, et kaitsta ennast kasutatavate puhastusvahendite ja pindadel oleva võimaliku saastuse eest.

• Koristustarvikud puhastatakse hoolikalt iga koristuskorra lõpus.

COVID-19 lisamaterjalid

  • Vabariigi Valitsuse kõige ajakohasem info:

https://www.kriis.ee/et
https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc
Lasteaedade töö korraldamise info: https://www.kriis.ee/et/lasteaedade-too

Terviseameti juhised ja soovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised

 

kuidas_saan_hoida_ennast_ja_teisi.est.png

Viimati muudetud: 02.09.2020