Ristiku Põhikooli ajalugu

„Minu Ristikheina kool,
see on meie töö ja hool.”
Koolilaul

Ristiku põhikool tegutseb vanas ja väärikas hoones. Selle projekteeris 1930ndate aastate Eesti tunnustatumaid arhitekte, Tallinna peaarhitekt Herbert Voldemar Johanson (10.09.1884 Haljala – 24.09.1964 Göteborg).
1928. aasta oktoobris valmis Ristiku (tol ajal Oskari) tänava lõpus peaaegu kesk lagedat välja koolimaja, mida peeti Eesti selle perioodi ilusaimaks koolihooneks. Värvilahendused helepruunist pähkelpruunini, kirsipunane, metsaroheline, valge – kõik looduse värvid. Kergus. Heledus. Värvirõõm.
On tähelepanuväärne, et Ristiku põhikooli koridoride ornamentika mustrilahendus on sarnane Eesti riigikogu hoone omaga, sest arhitekt Johanson oli ka riigikogu hoone projekti autor.
Peaaegu kogu aeg on nende seinte vahel antud haridust.
Ristiku põhikool on 1973. aastal asutatud Tallinna 3. Logopeediakooli õigusjärglane.

aja_pilt1.jpg
Puhkehetk õpetajate toas kooli algusaastail
Vasakult: J. Ott, O. Kirsipuu, L. Helk, M. Annilo, L. Rõuk

1973. aastal avatud koolis oli 13 pedagoogi. Õpetajana asusid tööle Malle Annilo, Luule Helk, Irina Hendrikson, Olga Kirspuu, Vaiki Labi, Aime Mölder, Juta Ott, Aino Sepa, Urve Silm ja Asta Õunapuu, logopeedina 1956. aastal Moskva Riikliku Pedagoogilise Instituudi surdopedagoogina lõpetanud Linda Rõuk ja õppealajuhatajana 1968. aastal Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi defektoloogia teaduskonna lõpetanud Helvi Kõrsmaa. Direktoriks määrati Elviira Poom. Kooli esimene lend lõpetas 1977. aastal.

aja_pilt2.jpg
Kõneravitund logopeed Linda Rõugu juures 1973. aastal

Logopeediakoolis said eriõpet need üldkoolist suunatud õpilased, kes ei suutnud õppeprogrammi omandada põhiliselt düsgraafia tõttu.
Laste tervise uurimisel ja eriõpetuse vajalikkuse tõestamisel tegid suure töö ära arstid A. Aero, H. Eiso ja E. Ivandi. Tänu arstide abile sai selgeks, et kõnepuue (lugemis- ja kirjutamispuue) ei ole iseseisev nähtus, vaid haiguslike protsesside tagajärg.
Logopeediakooli õpetaja Vaiki Labi meenutab: „Inimlapsed on natuke lillede moodi. Mõnel on kaunid kroonlehed ja teravad okkad. Ta on uhke ja õisi täis. Teine peab leppima väikese karvase nupukesega, lehed maad ligi longu. Ometi tahavad nemadki õitsemisrõõmu tunda. Aga kui juured ei ulatu juua saama või on ümbrus saastunud? Siis peab õpetaja olema see, kel jätkub soojust ja valgust, kannatust ja tarkust juhtida see inimtaimeke veelätteni, nii et iga rohuroheline idu avaneks arusaamisele. Ma usun, et logopeediakool saigi selleks kohaks, kus võeti südamevarjule hangedes eksinu, külmal kooliteel tühja paunaga keksinu. Võeti vastu aguliasukad, need, kellel hingel külm ja puudusid kasukad. Selle, kes tõbine, üksik, iseäralik või isepäratu. Lapsi tuli meile nii erilaadseid, et vahel tundus, nagu õpetamine polnudki esmatähtis. Palju olulisem oli mõista ja arvesse võtta nende eripära. Alles siis, kui olid õpetajana neile sõbraks saanud, võis oma erimetoodika varamu lahti lüüa. Kui vajaka jäi, sai kaasõpetajatega aru peetud, nõu küsitud.”

aja_pilt3.jpg
Esimese õppeaasta II klass (1973). Õpetaja Vaiki Labi

Õpetajad said võimaluse täiendada end eripedagoogikas. Kõik õpetajad läbisid täiendusinstituudi juures 2-aastased kursused ja osalesid seminaridel, kus esinesid vabariigi esilogopeedid.

aja_pilt4.jpg
Tallinna III Logopeediakooli õpetajad
Vasakult: Vaiki Labi, Luule Helk, Olga Kirspuu

Nagu kirjutab õpetaja Vaike Labi: õpetajad aitasid oma õpilasi mente et corde (mõistuse ja südamega).
Uut tüüpi kooli loomise alus oli loodud.

aja_pilt5.jpg
Personal aastal 1976

 

Ajalugu arvudes

Kooli nimetused

1973 Tallinna 3. Logopeediakool 
1982 Tallinna 57. 8-klassiline Kool 
1988 Tallinna 57. 9-klassiline Kool 
1993 Tallinna 57. Põhikool 
1998 Tallinna Ristiku Põhikool 
1999 Ristiku Põhikool

Kooli direktorid alates aastast 1973

Elviira Poom  1973–1979 
Mai Siim 1979–1981 
Aleksander Lilles  1981–1986 
Vaike Nellis  1986–2001 
Katrin Luhaäär 2001-

Vajadus põhjaliku remondi järele kasvas aga järjest. 1999. aastal algas kapitaalremont. Maja renoveeriti muinsuskaitse järelevalve all. Saali peale ehitati välja neljas korrus. Koos majaga tegi uuenduskuuri läbi ka kooli ümbrus. 
Ristiku tänava kool avati taas pidulikult 31. augustil 2000. Helebeež maja, valged dekoratiivsed hiigelmunad paekivihallil trepil, säras endises ilus – nagu ehitusvalmilt 1929. aastal, olles Eesti Vabariigi ilusaim koolihoone.

Töö teostas ehitusfirma EMV.

Viimati muudetud: 28.05.2018