Tallinn on konkursi Euroopa Roheline Pealinn 2022 finalist

EGC_logo_Tallinn_Finalist.pngTallinn on valitud nelja finalisti sekka, kes jätkavad võistlust 2022. aasta Euroopa Rohelise Pealinna tiitli nimel. 

2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideeris ühtekokku 18 linna. Finaali pääsesid koos Tallinnaga veel Dijon, Grenoble ja Torino. Rahvusvaheline žürii valib 2022. aasta tiitli võitja 8. oktoobril.

Tallinna kui Euroopa Rohelise Pealinna 2022. aasta finalisti neli fookusteemat on:

1. Läänemere tervis

Mereäärse pealinnana valmistab Tallinnale muret Läänemere, kui ühe maailma kõige reostunuima mere tervislik seisukord. Paraku on märkimisväärne osa meie mere prügiprobleemist inimtekkeline – näiteks 50% kogu Läänemere plastprobleemist moodustavad sigaretifiltrid. 80% prügist jõuab Läänemerre maismaalt, seega on kõigi kohalike kogukondade vastutus olla koniprobleemist teadlik ning selle reostuse vähendamisega aktiivselt tegeleda.

Tallinn on 2020. aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks kandideerimise eelprogrammis algatanud kampaania „Koni koht on prügikastis“. Koostöös Maailmakoristuse, Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama, Tallinki, Eckerö Line ja Viking Line läbi viidava kampaania eesmärgiks on vähendada läbi linnatänavatele ning seeläbi sadeveerestide kaudu Läänemerre jõudvate konide arvu. Lisaks osaleme sadeveeluukide markeerimise kampaanias „Meri algab siit“ ning toome tänavatele spetsiaalsed Ballot Bin koniprügikastid, mis vähendavad uuringute alusel konireostust 50-80%.

2. Elurikkuse toetamine linnakeskkonnas

Mõistame, et jätkusuutlik linnaelu on võimalik vaid loodusega kooskõlas. Putukate arvukus on kliimamuutuste ja pestitsiidikasutuse tagajärjel kogu maailmas löögi all. Linnad on putukate jaoks justkui viimased pelgupaigad – siin puudub aktiivne põllumajandus ja seega on ka pestitsiidikasutus vähene. Tallinn on liitunud pestitsiidivabade linnade võrgustikugakaardistanud pestitsiidikasutuse ning töötame elusloodusele kahjulike tõrjevahendite kasutamise sihipärase vähendamise nimel. Näiteks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on sõidutee äärsete betoonplaatide ja ohutussaarte umbrohuvaba hoidmiseks kuluva pestitsiidide kogust vähendanud 58% (võrreldes aastaga 2017).

Lisaks loome linna rohekoridori – läbi linna ulatuva 13 kilomeetri pikkuse putukasõbraliku ala. Putukaväila lahutamatuks osaks on tolmeldajatele sobivate taimede istutamine. Putukatele ja muule elusloodusele sobiva linnaruumi kujundamine on Tallinna südames juba pikalt – 20% Tallinnast on mets, lisaks on meil maastikukaitsealad, haruldased loopealsed ning rabad.

3. Süsinikuneutraalne liikuvus

Tasuta ühistransport on süsinikuneutraalsuse saavutamise alustalasid. Meie eesmärk on aga veelgi ambitsioonikam – süsinikuneutraalne tasuta ühistransport. Sel aastal vahetame välja kõige vanema sõidukipargi osa tuues linnatänavatele 100 uut surugaasibussi, mis hakkavad ringi vurama keskkonnasõbralikul biogaasil. See on viimaste aastate suurim keskkonnasõbralik ühistranspordiinvesteering kogu riigis. Aastaks 2025 on neid busse Tallinna tänavatele plaanis tuua ühtekokku 350, seega liigub kogu meie sõidukipark kas elektril, surugaasil või on hübriid. Plaanid aastaks 2035 näevad ette kogu sõidukipargi elektriseerimist.

Lisaks oleme algatanud ideekorje Ühiskaardi keskkonnasõbralikku funktsiooni edasiarendamiseks. Praegu kasutame Ühiskaarti peamiselt valideerimiskaardina ühissõidukis. Tallinn soovib kaardile luua täiendavalt keskkonnasõbraliku käitumise preemiapunktide süsteemi. 

Loodav süsteem arvestab isikustatud ühiskaardi omanikele rohepunkte keskkonnasõbralike tegude eest. Kogutud punkte on võimalik lunastada linna süsteemi teenustelt allahindluse saamiseks.

Punkte oleks võimalik koguda näiteks

  • ühistranspordis kaardi valideerimisel,
  • jalgrattaparklas ratta parkimisel

ning edasiarenduse järgmistes faasides ka

  • pandipakendeid tagastades,
  • restoranis pudeliveele kraanivett eelistades ning 
  • jalgsi läbitud teekondade eest.

Kogutud rohepunkte saaks kasutada allahindluse saamiseks näiteks:

  • lasteaia kohatasult
  • huvikooli kohatasult
  • linnale kuuluvate asutuste piletitelt (nt. linnateater, linnamuuseum, loomaaed, botaanikaaed, linna ujulad-spordiasutused)

4. Jätkusuutlik linnaplaneerimine

Meie eesmärgiks on toetada linnaplaneerimist, mille keskseks kontseptsiooniks on lähedus – vajalikud teenused ning mõnusad ajaveetmisvõimalused peavad olema igas linnaosas kättesaadavad. Linnaosad kui kogukonnakeskused peavad pakkuma alternatiivi kesklinna sõitmisele, seda nii vaba aja kui ka asjaajamise vallas. Lisaks jätkame lähenemisega, mille kohaselt peavad ühistranspordipeatused olema kõigile tallinlastele mugavas jalutuspiiris, looduslikud maastikud lähedal ning jalgsi- või jalgrattaga ligipääsetavad.

Suurematest projektidest korrastame Skoone bastioniala, loome trammiühenduse pealinna õhu- ja merevärava vahel, loome Tallinna Eesti suurima perepargi – Tondiraba ökopargi ning realiseerime juba eelpoolmainitud Putukaväila rohelise kiirtee.

Lisainfot 2022. aasta konkursi kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt (inglise keeles)

Viimati muudetud: 16.09.2020