Mesipuu lasteaias  on avatud: sobitusrühm ning erirühmad: tasandus- ning  pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmad. Erivajadustega lastele on mõelnud loovteraapia tegevused: muusikateraapia, liivateraapia (ing.k.Sand Art ning Sand Play). Lapsi toetavad  eripedagoog ning logopeedid. Ujumistreener ka töötab individuaalselt lastega, kes vajavad erinevatel põhjustel abi ja tuge.

SOBITUSRÜHM.

Sobitusrühm on rühm, kus lisaks eakohase arenguga lastele on 1-3 diagnoositud erivajadusega last.

Sobitusrühma töö põhimõtted:
·   sobitusrühma kuuluvad diagnoositud erivajadusega lapsed koos teiste lastega;
·   erivajadusega laps võetakse sobitusrühma vastu nõustamiskomisjoni soovitusel;
·   vanem informeerib avalduses lasteaia koha saamiseks lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest;
·   vanem esitab lapse lasteaeda tulles lasteaeaiale lapse rehabilitatsiooniplaani (kui see on hetkel lapsele koostatud) vm dokumendi, mis aitab kaasa lapse arengu toetamisele ning turvalise kasvukeskkonna loomisele;
·  sobitusrühma töö eesmärk on luua võimalikult arendav ja turvaline keskkond erivajadusega lapsele;
·  sobitusrühmas tagatakse vajalik eriabi metoodiliste ja korralduslike meetmetega, spetsiifilise õppe- ja kasvatustööga ning  abivahendite kasutamisega. Erivajadusega lastele koostatakse individuaalne arengukava;
·   sobitusrühma õppekava, päevakava ja tegevuskava on samasugune nagu tavarühmades;
·   sobitusrühma õpetaja on läbinud eripedagoogilise täiendkoolituse;
·   sobitusrühmaga teeb tihedalt koostööd logopeed ning eripedagoog.

Sobitusrühmas töötamine eeldab õpetajatelt paindlikku tegevuse planeerimist, kiiret reageerimisoskust, enesekindlust, järjepidevust ja empaatiat. Õpetajad suunavad laste tegevusi rühma tegevuskava ja lapse individuaalse arenduskava (IAK) alusel. Vajadusel lihtsustatakse erivajadustega lapsele rühma tegevusi ja viiakse need läbi koos õpetaja abiga või individuaalselt.

IAK koostamine ja rakendamine toimub koostöös lapse tugivõrgustikuga ning töövormiks on arenguvestlus. Arenguvestlusest võtavad osa lapsevanemad, õpetajad, eripedagoog, logopeed ja vajaduse korral õppealajuhataja või direktor. Arenguvestlusel sõnastatakse lapse arenduslikud eesmärgid, mille saavutamiseks toetutakse lapse lähima arengu tsoonile. IAK koostatakse enamasti üheks aastaks, vajadusel tihedamini. Lisaks rühmategevustele viivad vähemalt kord nädalas individuaaltegevusi läbi eripedagoog ja logopeed. Võimalusel tuleb informatsiooni vahetada rehabilitatsiooni- ja meditsiiniasutusega.

TASANDUSRÜHM.

Lasteaia tasandusrühm on mõeldud lastele, kellel esineb häälduspuue, süsteemne kõnepuue või segatüüpi spetsiifiline arenguhäire. Samuti käivad seal lapsed, kelle kõnepuue lisandub mõnele muule probleemile, nagu kerge kuulmispuue või psüühikahäire. Tasandusrühmas on kuni 12 last ning laps võetakse sinna vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Lisaks õpetajatele töötab tasandusrühmas logopeed, kes õpetab lapsi väiksemas alarühmas või individuaalselt.

Tasandusrühmas on koostöö õpetaja ja logopeedi vahel vältimatu. Omavahel lepitakse kokku, millised probleemid vajavad individuaalset logopeedilist tegevust, kuidas saaks õpitut rühmas teiste lastega suheldes kinnistada ning milliseid kõne ja keele arengut soodustavaid tegevusi saaks rühmaõpetaja korraldada koos kõikide lastega või väiksemates alarühmades.

PERVASIIVSE ARENGUHÄIREGA LASTE RÜHM.

Pervasiivset arenguhäiret ehk autismispektri häiret defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet. Põhiliselt on kahjustatud sotsiaalne tegevus, suhtlemine ja kognitiivsed võimed. Sotsiaalse suhtlemise häire väljendub lapse endassetõmbumises. Laps ei lülitu koos teistega hommikuringi, liikumis- ja muusikategevustesse. Laps valib talle omase stereotüüpse mängu või häirib teisi kas tähenduseta häälitsemise, sihitu tõuklemise vms tegevusega. Õpetaja korraldustele ja nimepidi kõnetamisele laps ei reageeri, pilkkontakti on raske saavutada ja hoida. Lapse sotsiaalsus paraneb sobitusrühmas konkreetse, lapsele suunatud ja toetatud kommunikatsiooni abil nagu osutamine, visuaalne tugi piltide kaudu, kaaslaste jälgimine ja matkimine. Passiivne autistlike joontega laps võtab küll osa päevakava tegevustest, kuid ei huvitu teiste lastega sarnaselt tegevuste sisust, ülesannete lahendamisest ja vestlustest. Ta ei algata sotsiaalset suhtlemist või teeb seda ühetaolisel ebaharilikul viisil, näiteks küsides samu küsimusi ilma selgitusi ära kuulamata. Ta täidab küll õpetaja korraldusi, kuid ise ei leia endale tegevust ja ei algata mängu. Selline laps vajab individuaalset lähenemist täiskasvanu poolt. Ajapikku võib teda kaasata mängu koos mõne kaaslasega.

Laste nõustamiskomisjon

SA Innove moodustab igas maakonnas nõustamiskomisjoni ning lisaks üleriigilise nõustamiskomisjoni 
(alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §50 lõige 1).
Nõustamiskomisjoni ülesanne on soovituste andmine:

•  sobivate õppe ja kasvatuse tingimuste kohaldamiseks;
•  koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks;
•  alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks.

Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget, sh eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte.

Komisjon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ning komisjoni töökorrast.

Täiendav info:
Nõustamiskomisjonid
Tallinna laste nõustamiskomisjon
 
Saada erivajadusega lapsega seonduv küsimus siit