Septembrist 2018.a.  Tallinna Arbu  osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud pilootprojektis “Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas”.

Pilootprojekti eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks.

Pilootprojekt on suunatud eesti keele õppe ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomisele lasteaias. Alushariduse seaduse eelnõus on kavandatud sätestada eesti õppekeele kohustus alates 3. eluaastast seega peab varajane eesti keeleõpe jõudma 2025. aastaks kõikidesse vene õppekeelega lasteaedadesse.

Projekti loomise ning elluviimise aluseks on teaduspõhine lähenemine koolieelikute keelelise arengu toetamisele, koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja. Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjal

Projekti koolitusel osalevad eestikeelsed õpetajad koos rühma meeskonna (venekeelsed õpetajad) ja lasteaia direktoriga. Toetades eestikeelse õpetaja professionaalset arengut rühmameeskonna liikmena aidatakse lasteaialastele projekti raames luua eesti keele omandamiseks kvaliteetne ning kaasaegne õpi- ja kasvukeskkond.

Projekt toetab koostöist õppimist ̶ eesti keele õpe toimub mängu kaudu vene- ja eestikeelse õpetaja koostöös ning hõlmab kogu õppe- ja kasvatustegevust, sealhulgas muusika-, liikumis- ning kunstitegevusi ja igapäevast suhtlemist ning toiminguid. Projekt pöörab tähelepanu meeskonnakultuuri kujundamisele ja panustab koostööle lapsevanematega.

Pilootprojekti raames viib Tallinna Ülikool läbi rakendusuuringu, mille tulemustest lähtuvalt koostatakse edasine kava lasteaedade eesti keele õppe täienduskoolituse ja õppematerjalide koostamiseks.

 

Nõuded eestikeelse õpetaja keeleoskusele ja kvalifikatsioonile

• Kandideeriv õpetaja peab valdama eesti keelt emakeelena või C1 tasemel.
• Kandideeriva õpetaja kvalifikatsioon peab vastama haridusministri 26.08.2002 määruses nr 65 Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded sätestatud õpetaja kvalifikatsiooninõuetele või
• omandab kandideerija kõrgharidust Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogi või Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal või Tallinna või Tartu Ülikoolis eesti keel teise keelena/võõrkeelena erialal või
• vastab kandideerija kvalifikatsioon Haridus- ja Teadusministri  29.08.2013 määruses nr 30  "Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded" õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja lisaks läbib ta käesoleva projekti raames koolituse vähemalt 4EAP ulatuses.
• Kasuks tulevad lapsest lähtuva õppe- ja kasvatustegevuse ning keele õpetamise, meeskonnatöö ja lapsevanematega koostöö edendamise kogemused.

Projektis osaleva õpetaja töökorraldus, kohustused, tasu ja hüvitised

• Eestikeelne õpetaja asub projektis osalevas lasteaiarühmas tööle täistööajaga. Tema töö hõlmab laste eesti keele oskuse hindamist ja arengu toetamist, koostöist õppe- ja kasvatustegevuste kavandamist, analüüsimist ja elluviimist, eesti keele omandamist toetava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamist, lapsevanematega suhtlemist ning koolitusel osalemisega seotud ülesannete täitmist.
• Eestikeelne õpetaja viib läbi õppe- ja kasvatustegevused eesti keeles ning toetab laste üldoskuste arengut. Eesti keele õppe- ja kasvatustegevused on mängulised ning teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega lõimitud ja toimuvad igal lasteaiapäeval valdavalt väiksemates rühmades, kus osaleb korraga kuni 12 last.
• Õpetaja kohustub projektiga liitudes osalema Tallinna Ülikooli korraldataval koolitusel ja täitma koolitusega seotud ülesandeid.
• Tööle asumise aeg on 01.08.2021.
• Õpetaja asub tööle tähtajatu töölepinguga. Kvalifikatsiooni omandava õpetajaga sõlmib lasteaed tähtajalise töölepingu.
• 2021. aastaks eraldatakse eestikeelse õpetaja töötasu, õppevahendite ja koolitusel osalemise toetus lasteaia pidajale viieks kuuks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud lasteaiaõpetaja töötasu alammäärale. 2022. aastaks sõlmitakse lasteaia pidajaga uus leping.

 

Projekti eesmärgid

Kõigile lastele on tagatud võrdsed võimalused alushariduses, sh õpetajate keeleoskus ja professionaalsus eesti keele õppe toetamisel.

Lapsed omandavad lasteaia lõpetamisel eesti keele oskuse, mis on lähtealuseks põhihariduse omandamisel.

• Vikerkaar (3-4) rühmas eestikeelne rühmaõpetaja Juulika Kaplina
• Marjake (5-6) rühmas eestikeelne rühmaõpetaja Katrin Liik
• Pilveke (5-6) rühmas eestikeelne rühmaõpetaja Olga Janson-Kislitšõn
• Kaseke (6-7) rühmas eestikeelne rühmaõpetaja Kristina Bondar

Tegevused lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse rühmakavast. Tegevusi planeeritakse ja analüüsitakse rühmameeskonnas koos, samuti püstitatakse ühtsed eesmärgid. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatustegevused on teiste valdkondadega lõimitud. Õpetajad (eestikeelne ja venekeelne õpetaja) lepivad omavahel kokku, millistes keskustes toimub õppimine läbi mängu ja õpetaja juhendamine eesti keeles ning missugustes vene keeles.

Lapsed saavad valida eesti keele õppeks erinevaid tegevusi. Eestikeelne õpetaja viib tegevusi läbi ainult eesti keeles ja venekeelne õpetaja ainult vene keeles.

 

 

Lehekülge haldab

Inna Naiman  

Tallinna Arbu Lasteaia sekretär  

6 327 829  [email protected]