Täitõbi (pedikuloos)

Täitõbi (pedikuloos) on viimastel aastatel üks süvenenumaid probleeme nii lasteasutustes kui hoolekandeasutustes. Pedikuloosi haigusjuhte ei registreerita aastast 2004, mistõttu puudub täpsem ülevaade haigestumisest. Arusaam, et täid tekivad mustusest, on ekslikud. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest, ja sotsiaalsest kuuluvusest. Koduloomad täisid ei levita. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega.

Sagedamini esineb täitõbe 3.-11.aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juustega või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel.

Järjepideva selgitustöö tulemusena oleme saavutanud, et pedikuloosi haigusjuhtumitest teavitavad valehäbita nii lapsevanemad kui ka koolide ja lasteaedade personal, mis on nakkuse piiramise seisukohast ääretult oluline, kontrollimaks teisi lapsi, leidmaks kontaktseid ja piiramaks nakatumist.


Levimine: 

Levib vaid otsese kontaktiga nakatunud inimestelt, nende juustest, kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms.

Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna (tingud). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150-300 muna.

Peatäid on pruunikat värvi; tingud on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda täidest väiksemad.

8-10 päeva möödudes kooruvad munadest noor täi ehk nümf, kes peab ellujäämiseks saama esimese 24 tunni jooksul imeda verd, muidu ta hukkub. Nümf ei ole võimeline paljunema ega nakatama. Nümfi koorumisel jääb juuksejuurtele valge kest, mis sealt ühe kuu jooksul ära kulub.

Nümfil on kolm arengustaadiumi ning 9-12 päeva möödudes saab temast täiskasvanud täi.

Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on 29-30°C.

Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad.

Täid säilivad väliskeskkonnas kuni 2 päeva.

Tingud võivad säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat.

Peiteperiood on ca kaks nädalat.


Haigusnähud: 

Algul kerge peanaha sügelus. Täide enamlevinud piirkonnaks on kõrvade tagused ning juuksepiir kukla piirkonnas. Hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad. Intensiivse kratsimise järgselt tekib peanahal ja kaelal nahapõletik. Harvem võib tekkida tüsistusena mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine. Hoolikal vaatlusel võib näha peanahal täisid ning juustes tinge kaelal ja kõrvade taga.


Praktilisi nõuandeid lapsevanematele:

  • Kammimine omab täitõve diagnoosimisel olulist tähtsust, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne.
  • Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid peale peatäidega nakatumist, mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pereliikmeid.
  • Ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.
  • Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid otstarbekohaselt.
  • Taasnakatumise vältimiseks pesta pesumasinaga (veetemperatuur üle 60ºC) haigega kontaktis olnud riideesemed – mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne. Kuivatite kasutamisel lähtuda kuumemast režiimist.
  • Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.
  • Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või siis lihtsalt ära visata.
  • Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel vaheta tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel kasutada aurupuhastit.

Miks saab laps ikka ja jälle täid?

Kui munad ei sure esimese tõrjega, võivad need kooruda ja täi elutsükkel algab otsast peale. Seetõttu on eriti oluline kontrollida 8-10 päeva pärast uuesti, kas täitõrje oli edukas. Uuesti nakatumise põhjus võib olla ka selles, et teie laps on kokku puutunud mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks koolile või lasteaiale teavitada ka kogu lapse suhtlusringi.

Kui leitakse elus täisid, tuleb tõrjet korrata ja seejärel kord nädalas pead kontrollida. on siiski oluline, et iga pereliikme juukseid kontrollitaks põhjalikult, ega neis täisid pole. Selleks sobib spetsiaalne täikamm. Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik üksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Töödelge kõiki selliseid isikuid ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumis


Miks tuleb 8-10 päeva möödudes kontrollida uuesti pead ja vajaduse korral teine täitõrje teha?

See on seotud peatäi elutsükliga. Kuna munad on väga vastupanuvõimelised, on olemas võimalus, et mõned neist ei hävinud esimese ravi käigus. Noored täid kooruvad oma munadest 7-8 päeva pärast. Seetõttu tuleb juukseid 8-10 päeva möödudes uuesti kontrollida. Teise täitõrjega, mis tehakse 8-10 päeva pärast, on võimalik tappa vahepealsel ajal allesjäänud munadest koorunud noored täid. Selle teise täitõrje eesmärk on katkestada täide elutsükkel. Samas soovitatakse siiski kontrollida juukseid ka muul ajal regulaarselt.


NB! Pedikuloosi ennetamisel saavutatakse häid tulemusi üksnes sel juhul, kui lastel, nende vanematel, lasteasutuste ning hooldekodude personalil on piisavad teadmised täitõve levikufaktoritest ning hea hügieenitava reeglite järgimine on kombeks igapäevaselt.


Rohkem infot:

https://www.terviseamet.ee/et/node/1784

http://peataid.com/peataid/tuutu-putukas-tai/


Viimati muudetud: 15.02.2019