Mida tuleks teada ostes kaupu sidevahendi abil, näiteks e-poest?

Internetist osta tundub väga lihtne ja mugav: kaupa on võimalik tellida vaid paari hiireklikiga ja see tuuakse koju või pakiautomaati. Samas on ka siin ohte, mida tuleks teadvustada. Sidevahendi abil sõlmitud lepingutele kehtivad Eestis Euroopa Liidu tarbijakaitseõigusest tulenevad reeglid, kuid kahe eraisiku vahelistele tehingutele tarbijakaitsereeglid ei laiene. Seda tuleks eraisikult kaupa ostes kindlasti arvestada. Kui tarbija ostab internetis avaldatud pildi põhjal eraisikult kauba, mis kätte saades ei vasta ootustele ja müüjaga ei õnnestu lahenduses kokkuleppele jõuda, saab tarbija oma õiguste kaitseks pöörduda üksnes kohtu poole. Tellimuse vormistamisel tuleks tarbijal kindlasti kindlaks teha, kas müüja on juriidiline isik ja kui ei ole, siis arvestada riskidega, mis ostmisega kaasnevad.

Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab tarbijast eemal viibival kauplejal korraldada pakkumiseks, läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks teabevahetust. Kauba või teenuse ostmises lepitakse sel puhul kokku näiteks telefoni või arvuti abil. Ettevõtja peab andma sidevahendi abil kaupa ostvale tarbijale põhjalikku lepingueelset teavet, sh et tarbijal on kaupa kätte saades 14 päeva aega lepingust taganeda.

Enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist (tellimuse esitamist) on kaupleja kohustatud väljastama tarbijale nõuetekohase teabe, mis sisaldab kaupleja ärinime, kontaktandmeid, aadressi, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kauba või teenuse põhiomadusi, hinda, posti-, veo- ja muid seonduvaid kulusid, tasumise korda, lepingust taganemise tingimusi ning tähtaega või taganemisõiguse puudumist, müügigarantii tingimusi selle olemasolul ja muud seaduses nõutavat teavet.

Lepingueelse teabena väljastatud andmed muutuvad lepingu osaks, kui ostja ja müüja ei ole kokku leppinud teisiti.

Tarbijal on õigus taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse töövõtulepingu sõlmimisest. Tarbija on lepingust tähtaegselt taganenud, kui ta on saatnud kauplejale 14 päeva jooksul üheselt mõistetava taganemisavalduse ja tagastanud asja avalduse esitamisele järgneva 14 päeva jooksul.

Tarbija kannab kauba tagastamisega seotud kulud vaid juhul, kui kaupleja on teda sellest kohustusest enne lepingu sõlmimist teavitanud.

Kui kaupleja rikub teabe esitamise kohustust ega teavita tarbijat tehingu käigus lepingust taganemise õigusest, pikeneb 14-päevane taganemistähtaeg 12 kuu võrra. Kui ettevõtja on edastanud tarbijale taganemisõigust käsitleva teabe hilinenult, kuid selle 12 kuu jooksul, lõppeb taganemistähtaeg 14 päeva möödumisel teabe saamisest.

Kui tarbija lepingust taganeb, on kaupleja kohustatud tagastama kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud hiljemalt 14 päeva möödumisel taganemisavalduse kättesaamisest. Samas annab seadus kauplejale õiguse keelduda tarbija poolt kauba müügilepingust taganemisel tagasimakse tegemisest seni kuni tarbija on kauba tagastanud või tõendanud kauba tagasi saatmist.

Tarbijal tuleks arvestada, et lepingust taganemise õigus ei laiene kõigile kaupadele - tagastada ei saa kiiresti riknevaid kaupu, tervisekaitse või hügieeniliste põhjuste tõttu olemuselt tagastamatuid asju ning tellija individuaalse soovi alusel valmistatud või kohandatud esemeid.

Internetipoest kauba või teenuse tellimisel peab kogu nõuetekohane info olema kirjas pakkuja veebilehel. Selles peavad sisalduma ka lepingu sõlmimise tehnilised etapid, võimalused sisestusvigade kõrvaldamiseks ja pakkuja reeglitega elektrooniliseks tutvumiseks ning teave lepinguteksti hilisema kättesaadavuse kohta. Kõik lepingutingimused esitatakse tarbijale viisil, mis võimaldab neid salvestada ja taasesitada.

Lisaks internetile on suure tõenäosusega enamikule meist pakutud mõnda kaupa ka telefoni teel. Isegi kui pakutav on vajalik ja hind soodne, tuleks enne nõustumist esitada täpsustavaid küsimusi. Kui telefonimüüja jääb vastamisega hätta, on õigem tellimisest loobuda. Kindlasti peab telefonivestlusest selguma, millist ettevõtet helistaja esindab. Kui kaupleja helistab tarbijale kauba pakkumise tegemiseks ja tarbija avaldab telefoni teel soovi pakutud kaupa tellida, on võetud kohustus tarbija jaoks siduv alles pärast seda, kui

 1)    ettevõtja on telefoni teel edastatud teavet kinnitanud ka püsival andmekandjal;

2)    tarbija on kinnitanud tahet kohustus võtta ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Paljud tarbijad tõenäoliselt pidanud mõtlema, kuidas oleks õige toimida, leides postkastist tellimata asja reklaampakkumise koos arvega. Isegi kui ümbrikule on märgitud saaja nimi, ei ole vaja kiirustada arvet tasuma. Kauplejal on keelatud nõuda tellimata kauba või teenuse eest tasu või tellimata asja tagastamist saatjale. Tarbija vaikimist ja tegevusetust ei loeta pakkumisega nõustumiseks. Alles siis, kui pakkumise saaja kinnitab soovi esitada tellimus, tekib tellijal kohustus tellitu eest maksta. Enne tellimuse esitamist tuleks kindlasti kontrollida, kas ja kuidas on lepingut võimalik lõpetada.

Kaupa või teenust tellides võtab tarbija kohustuse selle eest maksta. Otsustades järelmaksu kasuks, pöörake kindlasti tähelepanu krediidikulukuse määrale.

Tähelepanu tasuks pöörata ka maksmiskeskkonna turvalisusele - veebilehe all servas peaks olema tabaluku kujutis ja aadress kujul https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Välismaistest internetikauplustest ostmiseks on turvalisem kasutada nn virtuaalset pangakaarti, mida saab tellida pangast konkreetse ostu eest tasumiseks. Selline virtuaalkaart kehtib lühikest aega ja sellele saab määrata konkreetse ostu eest vajaliku summa, mis on võimalike pettuste seisukohalt kindlasti deebet- või krediitkaardist turvalisem moodus tasumiseks.

Olge Internetis surfates ettevaatlikud ja jälgige, et ei oleks sattunud tasulistele lehekülgedele. Ärge vajutage OK, Yes või Enter, kui ei saa aru, mida arvuti küsib.

Viimati muudetud: 08.03.2022