Helsingi linnast

Asutatud 1550.a.
Soome pealinn alates 1812.a.
Pindala 686 km2
Rannajoon 98 km
Saari 315 tk
Elanikke 559 716 (31.12.2001)
Elanikke kogu pealinna piirkonnas 1 224 000
Soomekeelseid elanikke 87,4 %
Rootsikeelseid elanikke 6,3%

Helsingis asuvad 1640.a. asutatud ülikool, Soome Rahvusooper, Rahvusteater, Rahvusmuuseum ning Olümpia staadion. Helsingis on hotelle 45, restorane 750, muuseume 70.

Helsingi volikogus on 85 liiget, kes valitakse iga 4 aasta tagant. 85 liikmest on koonduserakonnal (Kokoomus)  25, rohelistel 22, sotsiaaldemokraatidel 18, vasakpoolsetel 6, rahvademokraatidel 6, keskparteil (Suomen Keskusta) 4, kristlikel demokraatidel 3 kohta ning 1 sõltumatu liige.  Linnavalitsuses on 15 liiget, 4 abilinnapead.
Linnapea on Jussi Pajunen.

Ajalugu

Rootsi kuningas Gustav Vaasale ei meeldinud, et Läänemerd valitses Hansa Liit. Et sellele vastu hakata, otsustas ta rajada 1550.a. Läänemere kaldale uue linna, mis sai nimeks Helsingi. Kuningas käskis ümberkaudsete linnade kaupmeestel vastrajatud linna üle kolida, aga kellelegi uues linnas ei meeldinud ja paari aasta pärast said nad loa tagasi kolida. Helsingi kiratses kuni 1748. aastani, kuni Helsingi alla hakati ehitama Suomenlinna kindlust. Rootsi-Vene sõja tulemusena läks 1808.aastal Helsingi Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla ja 1811.a. käskis vene tsaar Aleksander I ehitada kogu linna uuesti.

1812.a. nimetati 5000 elanikuga väikelinn Soome pealinnaks, sest tsaarile ei meeldinud, et Soome senine pealinn Turu oli nii lähedal Stockholmile.Linna südameks ehitati monumentaalne empiirkeskus, mis pidi kajastama suurvürsti ja keisri võimu. XIX sajandi lõpul kasvas Helsingi elanikkond märgatavalt. Selle ajastu ehitusbuumi kajastavad mitmed neorenessanss- ja rahvusromantilised ehitised. Peale Soome iseseisvumist 1917. a. algas Helsingi roll noore vabariigi pealinnana. Kerkis hulk uusi linnaosi. 1952. a. oli sõjaraskustest toibuv pealinn valmis vastu võtma olümpiamänge, mille eeskujulik korraldamine tõi Helsingile rahvusvahelise maine võimeka ja südamliku peremehena .

2000.a.oli Helsingi üks Euroopa kultuuripealinnadest.

 

 


 

 

Viimati muudetud: 05.11.2013