VILNIUS

Leedu Vabariigi pindala on 65 200 km²,  rahvaarv 3,66 miljonit. Leedu keskaegne pealinn aastani 1323 oli Trakai, mis asub 30 km  põhjapool ja  aastatel 1920-1940 oli pealinnaks Kaunas.
6. juunit tähistatakse Leedu omariikluse päevana.
Iseseisvuse väljakuulutamine 16.02.1918, tunnustamine 12.06.1920.
11. märtsil 1990 taastas Leedu ülemnõukogu iseseisvuse ja Leedu Vabariigi
2004. mais sai Leedu NATO liikmeks.
2004.  mais sai Leedu EL liikmeks.

Vilnius on Leedu Vabariigi pealinn ja riigi suurim linn.

28. mail 1993.a. sõlmiti Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapeade poolt kolmepoolne koostööleping, millel kuni 2004 lisati koostöökava konkreetseks aastaks.
25. veebruaril 2005 allkirjastasid linnad uue koostöölepingu senise asemel.

 Elanike arv: 542800 elanikku ehk  15 % kogu Leedu rahvastikust, Vilniuse elanikkonnast moodustavad  rahvuse järgi ca 58% leedulased; 19% poolakad; 14% venelased; 4% valgevenelased;  5% teised rahvused.
Linna pindala 400 km², sellest vanalinna pindala 3,6 km². Linna asub kahe jõe- Nerise ja Vilnia kallastel.
Linna nimi tähendab leedu keeles väike laine, tuleneb ilmselt linna läbivatest jõgedest Neris ja Vilnia. Samanimelised kohad maailmas: Wilno linn  Ontarios/ Kanadas nimetati Vilniuse poolakeelse nimekuju järgi 1860. Vilna küla  Albertas sai oma nime  Vilniuse järgi.
Vilniust on seoses tema multikultuursuse ja multinatsionaalsusega kutsutud ka Leedu Jeruusalemmaks (Yerushalaiyme de Lita),
Vilnius on suurim barokkstiilis linn Alpidest põhjapool, mistõttu  kutsutakse teda ka Väike Rooma
1994 kanti Vilniuse vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Euroopa keskpunkt: 1989.aastast  pärineb prantsuse geograafiainstituudi teadlaste arvamus, et   Vilniusest 26 km  põhjapool Purnuškes asub Euroopa keskpunkt, sinna on rajatud Europark. Väide on vaidlustatav.
2009 Euroopa Kultuuripealinn koos Linz-iga  Austrias,  moto Culture live 
Vilnius osaleb järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ühenduste töös:
-Union of the Baltic Cities UBC
-EUROCITIES association
-European Cities against Drugs ECAD
-Union of Capitals of the European Union UCUE
-Organization of World Heritage Cities

Linna juhtimine
Leedu taasiseseisvumise järel taastati magistraat uuel kujul volikoguna, rahva poolt  valitava esindusorganina (Vilnius City Municipality), mille  valimisperiood on 4 aastat ja  kuhu kuulub 51 liiget.
Viimased kohalikud valimised toimusid 2011.a. Aastast 1995 valib volikogu linna juhiks mitte enam volikogu esimehe, nagu varem, vaid linnapea. Valitakse ka 4 abilinnapead ja administratsiooni direktor (City Clerk).
Täitevvõimuks on Vilniuse linnavalitsus e. administratsioon.   Vilniuse linnavalitsus on Leedus ainus, mis administreerib kahte linna -  Vilniust ja Grigiškest, kaasa arvatud veel kolme küla selle rajoonis.
Vilniuses on 21 linnaosa, mis on linnakantselei territoriaalsed struktuuriüksused ja teostavad oma ülesandeid linna eri osades.  Üks neist Vilniuse linnaosadest - Užupis, mis asub Vilnele jõe ääres kunstiakadeemia lähedal, on eriti armastatud kunstnike poolt. See linnaosa on end „sõltumatuks“ Užupi vabariigiks kuulutanud, millel on oma konstitutsioon, pitsat ja kaitseingli skulptuur.
Ajalugu
Asulakoht oli tänase Vilniuse kohal juba 5. sajandil.
1323 viis suurvürst Gediminas Leedu Suurvürstiriigi pealinna üle Vilniusse.
1387 hakkas kehtima Magdeburgi linnaõigus
1522 paigaldas Francis Skoryna linnas esimese trükipressi ja Vilniusest sai üks Euroopa kuulsamaid raamatutrükkijaid
1579 Vilniuse Ülikooli asutamine Stefan Batory poolt (Almae Academia et Universitas Vilnensis Societatis Jesu), üks vanimaid ülikoole Euroopas, Baltimaade vanim
1869 avati raudteeühendus St. Peterburi-  Vilniuse –Varssavi vahel
19. sajandil (1896-1902) oli Vilnius valdavalt poola-juudi linn, samas ka oluline leedu ja valgevene rahvusliku liikumise keskus. Vilnius oli olulisem kui Minsk, seal töötasid valgevene kirjanikud, anti välja esimene valgevene ajaleht
Linnapilt:
Suured tulekahjud 1737, 1745, 1747
Linnamüür: ehitati aastatel 1503-22 osade kaupa, see oli  18. saj. ca 3 km pikk, 6,5 m kõrge ja 0,9-1,4 m paks. Selles oli 10 väravat ja 3 torni. Hilisemal ajal lisati bastion.
Raekoda mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1432, Raekoja väljak on täna linna tseremoniaalväljak
Kirikud: Vilnius on kirikute linn, vanalinnas on erinevates arhitektuuristiilides kirikuid  üle 40. Aegade jooksul Vilniusse ehitatud 105 sünagoogist on tänaseni säilinud üks, mis pärineb aastast 1894. Valdav usund on rooma-katoliku usk.
Olulisim on Vilniuse Katedraal, mis on suurvürst Mindaugase aegadest alates läbi teinud arengu paganate templist Leedu klassitsistlikus stiilis peakirikuks.
Teletorn: ehitatud 1980, see on326 m kõrge, jalamil ulatub läbimõõt 15 meetrini, ülal 8 m. 190 m kõrgusel on vaateplatvorm ja pöörlev restoran.
Euroopa torn 33 korruseline pilvelõhkuja, mis ehitati on 2002-2004, 148 m kõrge hoone

Tallinna ja Vilniuse suhetest
Aja jooksul on rõhk kandunud strateegilisele partnerlusele Läänemere regiooni konkurentsivõime tõstmisele. Selle väljenduseks on mitmed regionaalarengut toetavad EL fondidest kaasrahastatavad projektid nagu BaltMetInno- Läänemere Metropolide innovatsioonistrateegiate väljatöötamine, mis ühendab kõiki Läänemere äärseid riikide pealinnu ja mida rahastatakse Interreg III raames; BaltMetInvest- on partneriteks Vilnius, Riia, Tallinn.
Linnad vaheavad linna juhtide ja erinevate linnaelu valdkondade esindajate delegatsioone.

2007
-mai Vilniuse elamumajandus ja kommunaalvaldkonna delegatsioon tutvub kommunaalmaksete, hinnakujunduse  ja tarbijakaitse korraldusega Tallinnas. Külastatakse ka Veepuhastusjaama.
-mais osalevad arenguteenistuse töötajad Vilniuses toimunud LogOn Baltic projekti partnerite kohtumisel
-juulis osalevad Tallinna Linnavolikogu esindajad Vilniuses laulupeol
-juulis toimub Balti riikide paelinnade linnapeade kohtumine Tallinnas ja Saaremaal seoses Tallinna presidentuuriga Euroopa Liidu Pealinnade Liidus aastal 2007. Kohtumisel arutati aastakonverentsil arutusele tulevate teemade  seisukohti
-september- kohtusid Vilniuses Helsingi, Riia, Tallinna ja Vilniuse haridusjuhid. Arutusel olid preventiivse ja sotsiaalse iseloomuga tegevused pealinnade hariduselus.
2008
-mai Vilniuse linna kingitus- ingli skulptuur Tallinnale, et paigutada see avalikku linnaruumi. Paljudes Euroopa linnades (15) kui headuse, hea tahte ja sõpruse sümbol
-juulis toimus Tallinna Ettevõtlusameti, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja , EASi poolt korraldatud ettevõtjate visiit Vilniusse ja teistese linandesse
-septembris toimus Vilniuses e-Safety  eestvedajate regionaalne istung, kus osales transpordiameti juhataja
- septembris tutvus transpordiameti juhataja Vilniuse liiklusjuhtimiskeskusega
2009
on Vilnius on koos Austria linnaga Linz Euroopa Kultuuripealinn
2009 tähistati Leedu  1000-aasast juubelit
- Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapea osales kultuurikonverentsil Vilniuses
-augustis tutvus abilinnapea Vilniuses kommunaalmajanduse küsimustega ja tutvustas munitsipaalettevõtete erastamise kogemusi
-augustis kohtus linnapeaarhivaar Vilniuse kolleegidega
- augustis toimus linnapea Vilius Navickase visiit Tallinna
-septembris toimus Vilniuse abilinnapea visiit Tallinna, kus ta tutvus sotsiaal- ja munitsipaalkorterite küsimustega
-novembris osales Keskkonnaameti juhataja energiatõhususe seminaril
-detsembris toimus Vilniuse spordivaldkonna delegatsiooni kohtumine Spordi- ja noorsooametis, tutvus noorsoospordi toetusmehhanismidega ja spordielu korraldusega
-detsembris toimus Balti linnapeade kohtumine ja osaleti ka kultuuripealinna tiitli üleandmisel
2010
-mais osalemine Baltic Development Forum-il ja BaltMet koosolekul
-oktoobris osalemine üritusel „Vilnius CO2 Green Drive“, tutvumine korraldusega
2011
-mais osales KVA juhataja tänavamuusika festivalil ja kohtumistel Vilniuse kultuuriosakonnas
-juulis osales Vilniuse delegatsioon koolinoorte laulu- ja tantsupeol
-septembris tutvus Vilniuse volikogu keskkonnakomisjoni delegatsioon jäätmekäitluse korraldusega Tallinnas
-septembris kohtusid Vilniuses Tallinna ja Vilniuse MUPO töötajad
-oktoobris toimusid Vilniuses UCUE peaassamblee ja aastakonverents, kust Tallinna kui liikmesriigi esindus osa võttis
- novembris tutvub transpordiameti delegatsioon Vilniuses ühistranspordi korraldusega

Link Vilniuse kodulehele:   http://www.vilnius.lt

Viimati muudetud: 22.11.2011