Hea sõber,

Tallinna 2010 aasta visioonikonverentsi raames toimub mõttevahetus Tallinna tulevikuvalikute üle. Üritame ühiselt küsida: milline võiks Eesti pealinn välja näha saja aasta pärast. Ühelt poolt on sada aastat väga pikk aeg, teisalt - mõeldes näiteks aastale 1910 - on see ajavahemik siiski hoomatav ja käsitletav.
Arutelu raamideks on Tallinna visiooninõukoda välja pakkunud kolm Tallinna arengu jaoks olulist telge. Allpool leiate nende täpsema kirjelduse. Küsimus on püsti nii: kuhu me oma lähiaja otsuste ja tegevusega peaksime Tallinna arengut suunama - kas ruumilise hajumise või suurema kontsentreerituse suunas, kas sotsiaalse mitmekesisuse või hoopis homogeensuse poole, kas tihedama võrgustumise või selgema eristumise suunas?
Konverentsi esimene pool pakub paari ettekannet ja intervjuud. Teine pool toimub aruteluna laudkondades ja laudkondade vahel järgneval kolmel teljel:

Telg 1: Mitmekesine vs ühtne Tallinn
Mitmekesine Tallinn: Tallinn ajaloolised asumid (Vanalinn, Pirita, Lasnamäe, Nõmme jt) muutuvad üha eriilmelisemaks. Tallinnast saab järjest  rohkem eristuvate  asumite kogum, igaüks oma eripalgelise linnamiljöö ja elustiiliga. Linnavalitsemine detsentraliseeritakse, enamik olulistest otsustest teevad asumite esinduskogud. Linnal on palju keskusi. Tallinna üldplaneering kujuneb linnaosade planeeringute summana, millele lisatakse ülelinnalise tähtsusega infrastruktuuriobjektid. Sisuliselt on Tallinn linnaosade konföderatsioon.
Ühtne Tallinn: Tallinna kavandatakse kui tervikut, asumitevahelised erinevused vähenevad, kõikjale jõuab kaasaegne urbanistlik elukorraldus. Kesklinn on Tallinna vaieldamatu süda, sinna koondub põhiosa äri- ja kultuurielust. Kujundatakse uut urbanistlikku linnaruumi, nt Paljassaare. Linnavalitsemine on tsentraliseeritud, kuna seda peetakse teenuste parima korraldamise seisukohalt mõistlikuks. Linn on võimeline suunama suuri investeeringuid infrastruktuuri arengusse (rööbastransport, ringmagistraalid jne), samuti keskkonna parandamisse.

Telg 2: Paljukultuuriline vs eestipärane Tallinn
Paljukultuuriline Tallinn: Tallinnast on saanud rahvusvaheline innovaatiline äri- ja kultuurikeskus, mis on siia toonud talente (aga ka muud "kirjut rahvast") üle maailma. Linnapilt on kultuuriliselt mitmekesine, tekkinud on väike chinatown ja kohalik moslemite nurgakene. Linnas saab hakkama nii eesti, inglise, vene kui soome keelega, kontorites ja firmade peakorterites domineerib inglise keel. Väärtustatakse uut ja originaalset, ka arhitektuuris ja linnakujunduses.
Eestipärane Tallinn: Tallinna püütakse hoida kultuuriliselt homogeense, rahuliku ja põhjamaise linnana. Toimub linna (taas)eestistamine, sihiks on, et elanikkonnas suureneks eestlaste ja eestipäraselt käituvate inimeste osakaal. Väärtustatakse traditsiooni ja Tallinna oma stiili, linnakujunduses välditakse ülimodernsust ja ekstravagantsust. Eesti keel domineerib, selle õpivad ära ka juurdetulijad. Kes pole nõus õppima, sellel pole siia asja.

Telg 3: Kaksiklinn vs omaette oaas
Kaksiklinn: Valminud on Tallinna-Helsingi tunnel koos kiirraudteega Berliini. Tallinn ja Helsingi kujutavad endast ühist tööjõuareaali ja akadeemilist ruumi, seda planeeritakse koos ühtse linnastuna. Üle lahe töölkäimine on tavapärane, palju eestlasi elab pidevalt Helsingis ja soomlasi Tallinnas. Talsinki on kujunenud tähtsaks Läänemereruumi arengukeskuseks, pakkudes konkurentsi Stockholmile ja Peterburile. Majanduskoostöös orienteerutakse ka Ida-Aasiale: märgatav osa Aasia kaubavoogudest käib läbi Tallinna sadama ja uuendatud raudteesõlme. Linnaehitus ja -kujundus on selgelt kohandunud kaksiklinna rahvusvahelisele rollile - olla kauba- ja inimvoogude keskpunkt. Linna ilmestavad mitmetasandilised ristmikud ja osaliselt maa alla viidud kiirtrammid.
Omaette oaas: Tallinn püüab areneda iseseisvalt, rahvusriigi pealinnana, ning leida selle raames oma nägu. Ta on vältinud sattumist mastaapsete inimvoogude keskpunkti, säilitades siiski atraktiivsuse. Globaalsest majanduslikust võidujooksust on ta pigem kõrvale jäänud. Tallinna väärtuseks on rahulik ja roheline elukorraldus, sõbralikud inimesed ja maailmatasemel kohvikud. See, koos kõrgeltarenenud teenindussektoriga, meelitab siia rikkaid terviseturiste, rohelise elukorralduse otsijaid, peavoolu kapitalismis pettunuid.

Millises Tallinnas tahaksite elada?