Eestkostja on inimesele kohtu poolt määratud seaduslik esindaja. Kui täiskasvanud inimene ei suuda psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada, võib kohus määrata talle eestkostja. Kui Sinu täiskasvanud laps, abikaasa või vanem vajab eestkostjat või vajad ise eestkostjat, pöördu vabas vormis avaldusega kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või elukohajärgse kohtu poole.

Mida tähendab eestkoste?

• Eestkostja esindab eestkostetavat, kaitseb tema vara, õigusi ning huve.
• Eestkoste seatakse kohtu poolt vastavalt vajadusele kõigi asjade ajamiseks või ainult osadeks tegevusteks (näiteks rahalised tehingud, abiellumine, isaduse omaksvõtmine vm tähtsad otsused, mis inimese õigusi ja kohustusi oluliselt mõjutavad. Eestkoste valdkonnad pannakse kirja kohtumäärusesse).
• Eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
• Kui eestkostja vastutab hoolduse korraldamise eest, siis allkirjastab ta eestkostetava asemel kõik sotsiaalteenuste osutamisega seotud dokumendid.
• Eestkostja tegevust ja eestkoste jätkamise vajadust kontrollib kohus. Eestkoste määratakse kuni viieks aastaks, sest eestkoste vajadus võib muutuda või lõppeda.
• Eestkostja esitab igal aastal kohtule aruande oma ülesannete täitmise kohta.

Millal määrata täisealise üle?

Kui täisealine inimene ei suuda vaimsest tervisest tulenevalt püsivalt oma õiguste ja huvide eest seista, siis tuleb kaaluda eestkoste seadmist. Võib-olla on tal suuri raskusi lepingute sõlmimisel, ametiasutustes asjaajamisel või rahaliste tehingute korral. Tavaliselt on eestkostjaks mõni lähedane perekonnaliige, kuid selleks võib olla ka omavalitsus. Eestkoste seadmine ei ole vajalik, kui inimese huve saab kaitsta volituse andmise, teiste pereliikmete või abiliste kaudu.

Et aru saada, kas eestkostet on vaja, on Eesti Puuetega Inimeste Koda koostanud kontrollküsimused:

• Kas ja kuidas orienteerub sinu täisealine laps ajas, kohas ja enda isikus ning igapäevastes elulistes olukordades?
• Kas ta saab iseseisvalt hakkama asjaajamisega näiteks pangas, ametiasutuses, notari juures?
• Kas ta saab aru tehingute tagajärgedest, näiteks, et ostu sooritamisel poes tuleb selle eest tasuda, kas ta mõistab raha väärtust?
• Kas tema osas võib tekkida ärakasutamisoht?